Õhtusel ajal nägi hotell väljaspoolt välja selline.
Altpoolt ülesse kolmandad vasakpoolsed kaks akent on minu toa omad. Kõige vasakpoolsem on WC/dušširuumi oma.
Päevasel ajal selline.
Selline lahe eelmise sajandi 30-ndate stiilis reklaamikirjadega maja oli mu tänava otsas.
Selline pilt avanes hotellitoa aknast.
Lesila.
Parim paik majas.
Vaade parimast paigast.
Maja ees olid rendirattad. Ma ise neid ei kasutanud, kuna niigi oli orienteerumisega raskusi ja metrooliiklus oli kuuldavasti Euroopa üks parimaid, mille tõepärasuses hiljem ka veendusin.
Need rattad hiilgasid öösel.
Kuna reis oli suht ära väsitanud, viskasin voodisse pikali ja sinna ma magama jäingi. Ärkasin alles siis, kui väljas pime ja kell nii 8-9 õhtul. Sellest hoolimata otsustasin ikkagi ennast välja vedada ja vaadata oma silmaga, kus mu kontsert toimub. Endal järgmisel päeval lihtsam. Pealegi oli kõht jube tühi. Kõmpisin siis linna poole, kuni jõudsin suurele tänavale. See tänav, seal kohas, kuhu ma välja jõudsin, seal vaheldus üks nimi teisega, kuigi tänav oli justkui nagu seesama. Tegelikult polnud tegemist tänavaga vaid suisa bulvariga. Ma ei tea sõna boulevard tõlgitakse ju nii? Ühesõnaga see polnud mingi tavaline rue (tänav), vaid suurem ja laiem liiklussoon.
See on tänavaots, mis bulvarini viis. Seal oli palju odavaid söögikohti ja poed, kus muuhulgas 2-3-ni öösel alksi müüdi.
Sealt liikusin jala kontserdipaiga poole. Loomulikult ei läinud ma sinna otse, vaid kaarega. Orienteeruja nagu ma olen. Tuiasin päris palju, enne kui kohale jõudsin. Muidugi oli huvitav ja nagu polnud ka. Osad tänavad olid tühjad ja igav oli. Inimesed on ju ka huvitav vaatamisväärsus või nii. Eiffeli torni, triumfikaart ning teisi erilisi tähtsaid vaatamisväärsusi mu teele ei jäänud ju. Orientiiri leidsin kätte alles siis kui jõudsin kuidagi Palace de l'Opera juurde välja. Tegin sellest öösel ka pilti, aga see polnud suurem asi. Päevaajal nägi ooperimaja välja siis selline.
Sealt juhtus üks väga imelik asi. Üks tüüp küsis, kus on boulevard des Italiens, prantsuse keele muidugi. Mingi imenipiga sain aru ja vastasin talle inglise ning kätekeeles. No näitasin, et seal ongi. Tuli vaid väljak ületada. Tüüp noogutas ja läks teises suunas hoopis. Pöörasin ise pilgu ära ja uurisin mingi kümmekond sekundit kaarti. Kui uuesti vaatasin, siis tüüpi enam polnud. Ta ei saanud kuskile ära ka kaduda kusjuures ja nii ruttu nägematutesse kaugustesse pole inimene võimeline kappama. Kas oli tont või ilmutus? Ei tea. Veider vend igatahes oli. Vaatasin asjad üle, midagi kadunud polnud ning ma ei tundnud ka, et ta oleks mulle käsi kuskile toppinud, varastada püüdnud. Pealegi hoidsin igaks juhuks väärtuslikke asju pidevalt ihu lähedal, et neid pihta ei pandaks. Siuke lugu siis. Kontserdikoha l'Olympia leidsin sealt kohe üles, sest boulevard des capucines hakkas sealtsamast ooperiplatsilt kohe peale. Seal oli värav võretatud ja üleval ilutses punane kiri Chris Rea. Mõtlesin, et mida pekki, mis Rea???!!! Morrissey peaks olema!!! Aga siis jõudsin oma keskmise jõudlusega hallrakukestega mõttele, et äkki see Rea esines siin täna ja homme on juba uus, märksa sobivam ning väärikam nimi üleval. Etterutates olgu öeldud, et õieti mõtlesin.
Piilusin võre taha.
Tänav l'Olympia ees.
Sealt kõmpisin koju. Tee pealt võtsin kebabi ja mehumahla. Kusjuures kell oli kuskil peale 23 ja mahla ostsin poest, kus müüdi kõike alkoholi. Lahe. Pariisil polegi oma Savisaart. Väärt linn. Kohalikel on jubedalt vedanud. Õhtu lõppes telekat vahtides. Kusjuures hotellis oli telekas selline kanal nagu Russia Today, ingliskeelne Venemaale keskendunud kanal. Visuaalilt ja üleehituselt kopeeris CNN'i. Ilge propaganda. Kõik lood olid positiivsed ja teravuseta. Venemaal on kõik jube hästi, regioonides läheb hästi, inimesed elavad ka kuskil täiesti kolkas hästi, Putin on lahe, Ja et Läti on ilgelt fašistlik maa, kus skinheadid marsivad päevad otsa keset Riia keskväljakut ja tapavad kõiki teistsuguseid, eriti venelasi. Ning et Läti politsei ja võimud justkui kaitsevad skinne ja teisi natsionaliste nagu punase raamatu Madagaskari mudamölakat. Selline kanal oli. Õudne propaganda. Kõige hullemat sorti. Ma ütlen, Venemaal on varsti vana NSVL tagasi ja faking infoajastul saavad nad seda saasta ka teistele pähe määrida.
Pilt saastakanalilt.
Õhtu lõppes nii. Prantsuse actionfilmi vaadates. Seal ei pea ju sõnadest aru saama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar