IT-ajastu tapab. Istun täna kodus, poolhigistan ja loen netist asju kui järsku mitu inimest korraga samal ajal otsustasid msn-is suhtlema hakata. Einolahe. Ja kuna mu asend oli selline poollebav, siis oli kirjutamine raskendatud. Ühesõnaga vestlesin seal ja ajasin aknad segamini:)))) Lahe. Seekord miskit jama ei juhtunud või vääritimõistmisi, isegi naljakas oli, aga teinekord võib igasugu pahandust juhtuda. Mitte meelega, aga inimesed võivad valesti aru saada või on sul ühes aknas usalduslik vestlus käsil ja teises keegi teine, hoopis teisest soost või tutvusringkkonnast ja ongi jama käes. Eriti naljakas, ma kujutan ette, kui näiteks mingi tüüp kirjutab ühes aknas ühe tšikiga ja teises teisega ning läheb segamini, vot see oleks tase. Küllap seda on juhtunud ka ma usun. No igatahes logisin ma msn-st välja ja otsustasin, et tegelikult pole mitte kellelgi just täna ja praegu vaja minuga vestelda edasilükkamist mittekannatavatel teemadel. Kõik, mis on, saab edasi lükata.
Aga kui ilma naljata, siis internetisuhtlus on nii dämm pealiskaudne ja emotsioonitu, et see vahel jubedalt häirib. Ja et asja kuidagi "inimlikumaks" muuta, on siis sinna juurde isegi mingid smailid välja mõeldud. AGA SEE POLE SEE!!! Jah, kiirelt saab asjad aetud küll, aga see tingib ka selle, et suheldakse omal moel üle. Mida rohkem suheldakse, seda rohkem ollakse sellest sõltuvuses ja iseendaga olemiseks enam aega pole. Targem oleks niisama mõelda või raamatut lugeda. Ja kui ikka väga suhelda tahad, siis saa ikka inimestega silmast silma kokku, siis on asjas kvaliteeti ka. Vanasti jõudsid inimesed vankris kodu poole loksudes kõik maailma asjad läbi mõelda. Täna enam mitte. Eks inimene jääb ikka inimeseks, oma põhiolemuselt samaks, nagu ta seda juba aastatuhandeid on olnud. Kuid miski ikka muutub. Suhtumine teistesse inimestesse enda ümber. Internetisuhtlus võimaldab hetkega selga keerata, kui miski ei meeldi. Tavapärane suhtlus nõuab pühendumist ja arvestamist. Internetisuhtluses saad sa valetada ja me kõik oleme seda rohkemal või vähemal määral ka teinud. Silmast-silma suhtlemisel on see raskem. Internetisuhtluses saame me üsna valimatult ennast väljendada, no mitte päris totaalselt, aga rohkem kindlasti. Pärissuhtluses peame teise inimesega arvestama. Ja see on hea, sest lisaks põhjalikumale ja ausamale suhtlusele, kasvame me ka rohkem normaalseks inimeseks.
Üritan ise ka hea olla.
11 veebruar 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar