vihkamine hõljub õhus

Kes mul külas on käinud, teab, et minu majal on suletud sisehoov ja majja ka ilma magnetvõtmeta sisse ei pääse. Majaelanikud on viisakad ja toredad inimesed. Väljaarvatud üks erand (perekond), kes tõsi küll on peale perepoja ootamatut kadumist natuke vähem silmapaistvaks muutnud. Kuhu ta kadus, ei tea. Narkomaan võib olla kas surnud või vanglas. Kahtlustan viimast. Kuigi ma rahvuste pinnal eraldusjooni tõmbama ei kipu, on mingid seaduspärasused rahvuseti olemas. Mentaliteet 'a nam bolše zdes ne bõt' lööb tugevalt välja. Päevalilleseemnete koored, suitsukonid ja muu sarnane praht visatakse kuhu juhtub. Mis siis, et ise peab sealsamas edasi elama. Ilmselt on see tekkinud asiaatlikust rändrahva mõtteviisist ja elustiilist. Täna siin, homme seal. Tänane laagriplats võib ju lagastatud olla, homme oleme juba uues kohas. Kuid olgu. Elame üle. Hoiame närve ja naeratust suul.

Selline pilt siis avanes koridoris. Ja ega selle peale ju ei tulda, et taara enda järel ära koristada.