frikategu

Kuna ma olen kööginarkar*, siis tuli eile kihu teha frikadellisuppi. Üldse tegin elus esimest korda frikadelle. Lihapalle olen erinevates variantides teinud muidu küll. Retsept oli lihtne. Veisehakkliha (segu- ja sea hakkliha ma ei kasuta, sest seal on rasva sisaldus liiga suur)
riivsai
muna
sool
pipar
peeneks hakitud sibul.

Paned hakkliha kaussi, lisad muna, soola ja pipra. Lased riivsaial natuke vees liguneda. PS. Ära riivsaia peale liiga palju vett uha, parasjagu nii palju, et oleks kaetud ja paisuks. Kui riivsai on mingi minutit viis seisnud, lisa hakklihale. Seejärel mulju oma käpakestega kogu asi segamini. Kohe mõnuga, et muutuks tainaks. Kui see tehtud, vooli pallikesed valmis. Suurus on igaühe enda teha. Voolida on lihtsam, kui sa käed vee all märjaks teed.

Supitegu on lihtsamast lihtsam. Võid kasutada igasugu juurikaid. Mina peenestasin porgandi, lillkapsa, kartuli, porru, varsselleri ja panin potti mulksuma. Soovitav on porgand enne nii viis minutit pannil hautada. Aga porknad lähevad esimesena potti, sest nende keemisvajadus on suurem. Ja siis panedki loogika järgi kõik potti. Ära unusta loorberit, soola ja pipart. Kõige lõpus paned frikadellid. Sõltuvalt suurusest lased siis neid keeda. Kuna mina tegin minifrikadelle, siis läks aega vähe. Tulemuseks on klassikaline lapsepõlve maitsega frikadellisupp. Loomulikult saab supi ja ka frikadellide maitset igatpidi tuunida, aga see on juba teise postituse teema.

*kööginarkar - kui pikemat aega köögis süüa teha ja katsetada ei saa, siis tuleb rahutus peale ja algavad võõrutusnähud. Narkootikumidest vabanemiseks on ainult kaks teed - Jumal ja surm. Narkar jääb alati narkariks. Mina kööginarkariks.

Pilta ka: