tühi jutt ja tähemärgid

Huvitavad ajad on ees. Majandus sügavkülmas ei ole küll midagi meeldivat, aga hea, et on kuhu jahtuda. Või kukkuda. Tegelikult on Eesti äkkrikastunud jõmmühiskonnale sellist laksu hädasti vaja. Kohe sellist, et ei ole enam normaalne sõita mill maksnud autoga ja kanda ainult nt armanit ja gutšit. Sest see, milline orgia viimastel aastatel meil toimus, väärib veega allalaskmist. Ma küll ei usu, et need inimesed üleöö oma mõttemaailma muudavad, aga ehk hakkab midagi kasvõi vaikselt muutuma.
Aga mida teie soovitada. Kolige välismaale. Neelake oma uhkus alla ja alustage otsast. Las jõmmettevõtjad majandavad siin siis teistest kultuuridest tulnud tööjõuga. Maailm niikuinii muutub ja unistus Euroopast kuulub pöördumatult minevikku. Kui siiani on siin maanurgas dikteerinud liberaalne turumajandus, siis varsti on teised reeglid. Olgu, ma lähen vist iga jutuga rappa. Eriti, kui ma kapitalismist rääkida võtan. Et mida ma siis öelda tahan. Seda et uhkus ajab upakile. Meie aga oleme headel aegadel oi-oi-oi kui uhkeks muutunud. Nagu harakad kulla ja karraga ennast ülejõu ehtinud. Teiseks seda, et ehk muutub ühiskond normaalsemaks, sest rasketel aegadel tõusevad tõelised väärtused esile. Kolmandaks, kui midagi siiski ei muutu või elu hammasrattad väga pitsitama hakkavad - siis võtke midagi ette. Sõitke kasvõi välismaale. ja ärge muretsege Eestimaa pärast. Armas koht muidugi, aga vana maailm ei jää püsima niikuinii. Kiiresti midagi ei muutu, aga pikemas perspektiivis küll. Aga see on praegu lihtsalt udujutt. Joon alla. Olge tublid.

reaalsuse amps