Inisemine ei kuulu kahjuks hea tooni juurde. Kuigi vahel tahaks. Lisaks kaevelda ja ennast haletseda. Seda viimast muidugi teha ei tasu. Ses mõttes, et kui halb asi otseselt sinuga ei juhtu, kaotad sa ennast haletsedes võime teisi aidata. Aga jah, mõnikord on asjad halvad ja tundub, et halvemaks aina lähevad. Kuid elu on õpetanud, et alati on väljapääs. Halvad ajad, nagu muide ka head, pole igavesed. Igavikule saame mõelda ja loota alles peale surma. Nii on. Kuigi enamus mind ümbritsevaid inimesi on igasuguse usu suhtes pooahvid. Homo religiosused sellest hoolimata. Kraabivad ookrit hauda kaasa ja lubavad jalgealust ära kaotades lühtreid. Kuid oma asi. Mis ma öelda tahan, et must lagi on mu toal ja uks on lukus. Padi on mu sõber ja seltsimees.
Tean tean, et see jutt on tühi mis tühi, aga nii on ja jääb. Ja lõppeks ei pea keegi seda seosetut jura siin lugema.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar