26 oktoober 2008

megabait

Et kõik ausalt üles tunnistada, siis mulle meeldivad stockmanni hullud päevad. Ausalt. Sest kui sa oled asjalik ja kobe tüüp, kes on endale selgeks teinud, mida ta tahab ja ei lähe hulluks, siis on võimalik nendelt päevadelt endale korralik tagavara varuda. Päriselt. Muusikaosakond on kindlasti koht, mida tasub külastada. Vahepeal repliigi korras, et "Heysátan" on ikka sigahea närviderahustaja. Aga edasi. Ostin seal minagi miskit. Mind üldse ei häiri rahvamass, mida mõned talumatuks kirjeldada jõuavad. No kuulge, suurlinnas on kõnniteel sama ju. Või mis iganes. Poos, poos, poos. Ja samas, eks põlgajatel on ka omamoodi õigus. Mina lihtsalt ei ole negatiivne ning kasutan juhust. Ma tean, et stockmann kasutab hullude päevade puhul oma partnerite puhul jõupositsiooni ja sunnib neid kaupa sisuliselt omahinnaga müüki panema. Ja see mulle sobib. Kui teile mitte, põdege edasi. Ja kui aus olla, siis tegelikult on isegi neil hindadel kasumimarginaal küljes. Vähemalt plaatidel kindlasti. 110 krooni eest ostetud plaat on ikkagi kallis ju. Olgu. Armastan teid. Lõpp. Praegu.

Kommentaare ei ole: