Eile käisin siis õlleõhtul. Kolleegidega. See on traditsiooniline kolleegidega koosistumine. Koosseis on aastate jooksul peaaegu sama olnud. Vahel lisanduvad mõned uued näod ka. Üks eile. Aga et kuidas läks? Tore oli. Lõpuks maandusin linnas ja see oli ilmselt viga. Ma olin pahur, natuke õel, isegi kergelt kuri ja ilmselt rääkisin kahe aasta rumala jutu limiidi täis. Selliseid inimesi ei armasta keegi. Ja õigusega. Aga ma parandan ennast. Olen edaspidi toredam ja kenam inimene. Ma saan hakkama küll. Muidugi pean pingutama ning vaeva nägema, aga ma olen selleks võimeline. Parem hiljem kahetseda kui üldse mitte eksole. Sellised lood. Mis siin ikka pikalt kirjutan. Elame edasi.
Praegu on külaline, E. Ta palus, et ma kirjutaks siin, et ta on külas. Ma siis kirjutasin. Ole tubli E.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar