See nädal koos selle vahetusega on tõeline peamurdmine. Täna pidin vanemate juurde maale minema, aga selgus et ei saa. Nimelt saabub täna Ikeast mööbel. Vannituppa mõned riiulid ja muid pisiasju. Ja nagu sellest küllalt poleks, toimuvad nädalavahetusel töökoha (kuigi ametiposti pikendav leping on tänase seisuga allkirjastamata) suvepäevad ja samal ajal kolleegi sünnipäev. Toimlemise skisofreenia on haripunktis. Eesel kahe heinakuhja vahel. Kui vanemaid ja mööblit ilmselgelt ignoreerida ei õnnestu ega pole vajagi, siis nädalavahetuse sündmused tekitavad soovi kõike ja kõiki eirata. Ma tean, et ei tohiks, sest nad pole seda väärt, aga planeeritud üksiolemist pole sel suvel saanudki. Möh.
Ahjaa, veel millestki. Kuigi ma olen igasuguse ebausu suhtes sügavalt skeptiline, paneb üks asi mind kukalt kratsima. Teate küll seda esimese liblika uskumust. Seda mis värvi liblikat sa esimesena näed, selline tuleb sinu suvi. Ma olen igal viimasel kui suvel enne praegust silmanud esimesena kollast tiivulist. Sel suvel sattus kirju. Ning selline ongi mu suvi olnud. Kirju. Nii palju negatiivset pole kaua aega olnud. Õnneks saab suvi otsa ja sügisel tulevad kollased lehed.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar