vaikus murdub

Aitab, võtan arvuti pihku ja kriban miskit.

Suvi kestab, kuigi ots on silmaga näha. Kuid pole hullu. Me ei nuta. Oleme tugevad ja naudime ka sügist, talve ja kevadet. Proovime vähemalt.

Suve lõpp on pannud kahtlema rahvuse tervises. Vaimses tervises loomulikult. See, mis toimus geiparaadi ümber meenutas mulle vaidlust teemal 'ma ei ole kaamel'. Uskumatu, kui rumal võib rahvas massihüsteerias olla. Ma ei ole mingi geide eestvõitleja, aga tolerantsust mul justkui jagub. Kui seda aga ühiskonnas napib, on rahvas haige. Haiguse tunneb ära rumaluse vohamisest. Mis saab veel jaburam olla, kui üldlevinud arvamus et homoseksualism=pedofiilia või homoseksualism on nakkav. Või kui tabloidmeedias muutuvad homoteemadel arvamusliidriteks Liis Lass ja Sulo. Tule teavas appi!!! Mitte et ma kollast armastaks, aga isegi neil peaks mingit ajakirjanduslikku südametunnistust olema. Olgu sellega kuidas on, aga viha Eesti ühiskonnas on liiga suur. Viha asjade vastu, mida ei teata ja tunta. Nõuka ajal pandi geid lihtsalt vangi ja teisitimõtlejad sunnitöölaagrisse ning lisaks tabas neid üldrahvalik viha ja hukkamõist. Tänapäeval on riiklik karistusmehhanism ära langenud, aga üldrahvalik pime viha on jäänud. Kuna rahvas on amorfne mass, siis tuleb olla ettevaatlik, sest kunagi ei tea, kus kohast kellegi, kellele sa ei meeldi, rusikas sind tabab. Ärge nüüd valesti aru saage, ma oled 100% hetero. Ma olen tavaline inimene. Aga see ei loe, pimeda viha eest ei ole keegi kaitstud. Piisab sellestki, kui sa natukenegi teistsugune oled. Ja kui oled, siis oled järelikult pede ning pead tappa saama. Sest rusikas, nii füüsiline kui verbaalne, on selle massi peamine argument. Mis selle rahva terveks raviks, ma ei tea. Kui isegi *kristlased pindu teise silmas näevad, aga palgi oma silmanurgas märkamata jätavad, siis ei ole palju lootust. Seni. Aga elame veel.
*Täpsustus: ma ise oled kristliku religiooni kandja.

Rõõmsa jällelugemiseni.