Ma olen alati öelnud, et inimene on teisele inimesele kõige suurem riskifaktor. Midagi pole teha. Enim kannatame me just oma liigikaaslaste süül. Homo homini lupus est. Kõige lihtsam lahendus riske minimeerida oleks läbikäimist ohuallika(te)ga vältida. Päris ilma ka kahjuks ei saa. Poes ja tööl pead ju ikka käima. Kui paljudel meist on võimalik eraklikku rantjee-elu nautida. Lisaks on inimene ikkagi ka sotsiaalne loom. Vajab suhtlemist. Nii et ilma päris ei saa. Lisaks võib ka täielikule erakule, kes parasjagu keset põlislaant lindude ja metssigadega suhtleb, idioodist piloot lennuki wc sisu pähe tühjendada. Maa on kahjuks ümmargune. Kuid pole me ka endi eest kaitstud. Näiteks võib meie enda väitsaga käsi vääratades reiekarva maha lõigata. Iseenda eest teatavasti aga ei põgene. Oht püsib. Ettevaatust inimene!
Nii lühike ja mõttetu jutt tuligi.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Mulle meeldib, et Ambitsioonikas Väljajäänu on ennast kätte võtnud ning sooritanud mõned mõnusad sissekanded blogisfääri. Sul on lugejaid, kes ootavad ja naudivad sinu kirjutisi, isegi kui need teinekord on veidi mõtetud :)
Postita kommentaar