vanas vaksalis

Nii, põrutan jälle maale. Üle pika-pika aja rongiga. Tegelikult pole päris mitu aastat enam rongiga sõitnud. Päris tore on. Kuigi pean üles tunnistama, et sõidan posh'ilt I klassis. Kallim, aga vähemalt saab osta kohvi ja mis peaasi, siin on wifi. Hetkel olen Kiisal, aga juba 20. minuti pärast Raplas. Kiirrong sõidab päris kiiresti. Muidugi on autoga mõnusam, aga rong jällegi annab nostalgialaksu. Vanasti sai kogu aeg rongis Rapla-Tallinna vahet heegeldatud. Hoiame pöialt, et varsti saab ka ilma selle ratatatataaa muusikata sõita. Nagu välismaal.

Tänane õhtu toob mündi-lambalihakebabi. Ehk tuleb välja ka. Proovime.

Eile käisin väljas, linnas laiamas, aga kuidagi vajus lõpus ära. Kahjuks. Aga pole hullu, kõik saab korda ja mis kehvasti, see uuesti.

Lõpetuseks paar salmikest tuntud laulust, mis täna täpselt minu kohta käib. Olge tublid. Hoiame ühendust. Ärge võõraks jääge. Suvi forever!

Siin ta on,
vana jaam,
millest kord astusin maailma õnne tabama,
tookord rong lahkus siit ja mind kaasa ta viis kaugele,
rattad laulsid sama viit.

Ja võtan kohvri ma,
on sama lihtne ta,
nii nagu lahkudes, mil rong mind ära viis.
Pea ukski avaneb, mus miski ärkab taas,
veel hetk ja olengi vanas vaksalis.

(Hetkel tuleb rongis mängivast raadiokrapist väga tobe kaver mingist The Cure laulust. Loo nime kahjuks ei mäleta.)