Nädalavahetus ongi peaaegu läbi. Nagu naksti. Pole teist nagu olnudki. Reedel murdsin tööd ja väljas ei käinud. Laupäeval viskasin kaks peekonipulka ja latikat suitsuahju, kus nad oootuspärase muutumismängu läbi tegid. Tegelikult oli seal hulganisti sulelisi, karvaseid ja soomuselisi. Ehk siis siga, kana, jänes, lammas, latikas ja ahven. Suitsuahju loomaaed seega.
Loomulikult ka väikesed õlled. Mõtlesin ka, et teeks väikese linnatuuri õhtul, aga nii kella kümne ringis tuli jube uni peale. Andsin järele ja siin ma olen, pühapäevahommikune kahetseja. Oli nädalavahetus ja nagu polnud ka.
Täna pean kahjuks mingiks ajaks tööle ennast vedama, sest üks suur ja paks tolgus vedas meid järjekordselt alt. Tõsi, ega see väga ei üllata. Mõned lihtsalt on sellised. Pista nad kas suitsuahju või linnapea toolile, miski ei muutu. Paremuse suunas vähemasti.
Ja muidugi ei saa ma jätta halisemist möödunud "suve" teemadel. Keegi ilmatark tuli välja mõttega, et suvele tuleks nüüd kriips peale tõmmata. Oh mis üllatust eksole. Oma väidete tõestuseks toob ilmatark konnad. Et kui vihm lõpeks nädala jooksul, siis konn hakkaks juba muutuma ilusaks roheliseks, aga konn on veel tume. Järelikult sadu jätkub. Egas midagi, ootame vananaiste suve.
Selline lühike sissekanne tuligi.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar