Kõigepealt hommikul kohe padavaid piletilevisse, et endale selle suve ühe kõige ägedama kontserdi pääse lunastada. Aga kõigest järjekorras. Õnneks ärkasin suht vara ja tuli meelde, et Sigur Rós'i pileteid hakatakse täna müüma. Esimesed sada pääset müüdi 495 eesti raha tükk. Mina nende hulka enam ei mahtunud. Kuigi kellaaeg ei olnud teab mis hiline. Pidin 100 raha rohkem välja käima. Ei imesta, kui kontsert üsna käpelt välja müüakse. Samas, kes neid eestlasi teab, ega see Meie Mees pole. Enamusele võib Sigur Rós'i nimi sama palju tähendada, mis opossumile perekonnaõpetus või kunstkõrbenud ihu ja geelküüntega tibile armastusabielu. Igatahes on minul pilet taskus ja meel rahul. Kujutan ette neid, kes endale juba Riia või Helsingi kontserdi piletid olid ostnud. Vaip alt. Ma ise olin peaaegu Riiga minemas.
See tehtud siirdusin kaubanduse rüppe. Olin ammu ühtesid edevaid papusid nillinud ja avastasin, et ale on nende hinna poole võrra väiksemaks söövitanud. Tegin südame kõvaks, lukustasin terve mõistuse hääle ja omastasin teatud hulga vabariigi rahatähtede eest selle, mida ihaldasin. Nõrk olen. Enam ei lähe poe ligigi. Eestis ma mõtlen, sest laupäeval pean Helsingis seda nii ehk naa tegema. Aga siin nad on. Igast asendist, palun.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar