eemale eemale rustikaalsusest

Tulin täna siis oma urust välja ja istusin meie kena Vabaduse väljaku äärde vabaõhukohvikusse potsti maha. Platsil keeb elu, kougitakse sillutist üles, ekskavaatorid möirgavad, suur auk aina suureneb, äge. Tänavamelu võib igal pool nautida, aga ehitusmiljööga kohvikuid just väga palju pole. Eksootika. Elu keeb. Kõik muutub. Igaveseks. Inimkäsi koos rauast abivahenditega teeb muudkui meie elu mugavamaks. Et autod ära mahuks ja maju ka. Mis võiks urbaniseerunud inimolevusele veel mõnusam olla. Puhkuse ajal olla otse keset ränka tööd. Endal käpp puhas ja õlleklaas nina ees. See on atraktsioon ja mitte tavapärane. Vot see on puhkus.

loos moos koos toos noos doos poos hoos roos soos

Keegi pole helistanud:(((
Ma luban pühalikult, et esimese päeva jooksul helistanute vahel loosin välja auhinna. Ausõna.

mina, jah mina

JA TA PÖÖRLEB IKKAGI!!! HELISTAGE MULLE!!!

vahel on illusioon, et keegi kuuleb

Hakkasin just oma mobiilioperaatorile halavat-tigetsevat kirja kirjutama, et miks, oh miks pole te mulle uut kõnekaarti saatnud. Kirjutasin juba oopuse valmis ja otsustasin enne selle ärasaatmist igaks petteks veel näpud postkasti surada. Olin hommikul EPL'i juba kirjakastist ära toonud ja arvasin, et posti tuuakse ainult kord päevas, aga võta näpust. (Mitte nii kõvasti ohmud!) Näpuotsad puudutasid midagi ümbrikulaadset ja minu senimaani hajus pilk selgines. Ümbrik telefonioperaatori logoga! Ujeee aujee uhuuuu!!! Rebisin värisevate näppudega kuvääri lahti ja seal ta oligi. Nutuvõru suu ümber venis breketeid paljastavaks naeratuseks. Kolme ahvi kiirusega toppisin kaardi mobiili ja lülitasin ennast levisse. Ainult et mida polnud, seda polnud. Nagu oleks Lääne-Siberi tundrasse sattunud. Üks väike nutune nukker kississilmne tundraelanik (mina) oli, levi ja põhjapõtru polnud. Proovisin nii ja naa. Ei miskit. Hiiglaslikku lotovõitu pole ma siiani võitnud, nüüd siis veetakse leviga ka alt. Täielik fiasko. Kas ebaõnnestumistesse ongi mu saatus maetud. Tundus, et peangi nüüd edaspidise elu äbariku rolliga leppima. Õnneks on mul kodus veel säilinud selline relikt nagu lauatelefon. Ma ütlen teile, vanad, järeleproovitud asjad juba alt ei vea. Edaspidi austan agaralt hallpead ja kummardan usinalt kulupead.

Võtsin operaatorile kõne ja kurtsin oma kitsikust. Neiu teiselpool toru soovitas telefoni viieks minutiks välja lülitada ja lubas, et kui siis uuesti sisse lülitan, pidi kõik korras olema. Viis minutit on möödas. Tõe tund on saabunud. Kohe, kas pole enam miski endine või pole minul võimet maailma muuta. Nuuks. Annan teada.

tõde tõuseb

SL Õhtulehes on uudis R.E.M.'i kontserdist rubriigi all Naistele:)))))) Õujeeee!

kõigile, kes kasse armastavad

Tahtsin esimese hooga kirjutada ETV Suvehommikust, aga otsustasin, et veel mitte. Kui üldse. Esiteks oleks tark neile veel paar päeva aega anda. Teate küll seda 100 kriitikavaba päeva traditsiooni, mis ametisseastuvale valitsusele antakse. Et keegi ei ole uuel postil kohe lõpuni kompetentne ja osavkäpp. Telesaatele 100 kriitikata päeva anda oleks ilmselgelt palju, aga paar-kolm ehk küll. Kui lõpuni aus olla, siis ega meediakriitikud ei anna tegelikult päevagi. Ookeanitagused telebossid tõmbavad viletsad vaatajanumbrid saanud asja pikema jututa eetrist maha. Silm ka ei pilgu. Mina nii julm ei ole. Teine põhjus on veidi isiklikum. Milline, seda ma ei ütle. Ütleme nii, et hale süda eksole.

Olgu.

Kuna telesaatest ei kirjuta, siis ei jää muud üle, kui ohjeldamatult viriseda ja vinguda. Seda enam, et see ei tule siinsetele blogikülalistele üllatusena. Minu mobiiilioperaator ei ole ikka veel mulle uut kaarti saatnud. Helistasin juba eelmise nädala neljapäeval ja lubasid reede või laupäeva jooksul saata. Täna on aga juba esmaspäev!!! Kus mu kaart on?!?!?! Kaua ma pean mingi simpeli kõnekaga ringi tuuseldama, mille numbrit pealegi keegi ei tea. Parem on siis üldse kännukas nurka visata ja vabamehe elu nautida. Kaua võib!

Mida veel. Alles see oli, kui Eestit väisas mees, (andke kõik J. H. vännid mulle nüüd andex) kelle muusikast saab aimu, millisena oleks kõlanud kommertsialiseerunud Hendrix. Ehk siis Lenny Kravitz, keda soojendas ei keegi muu kui Spiritualized. Minu jaoks asi omaette, kui soojendusbänd põhiesinejast vingem on. Kahjuks jäi Spiritualized nägemata ja kuulmata. Kas hakkas rahast kahju või olin lihtsalt laisk, ei mäleta enam. Nüüd on juhtunud midagi sarnast. Septembris esineb Tallinnas R.E.M. ja neid soojendab ei keegi muu kui We Are Scientists. Vinge ma ütlen, vinge. R.E.M. meeldis mulle kunagi päris palju. Siis huvi jahtus. Põhjusel, et nad ei suutnud enam minu jaoks huvitavad olla. Siiani ei suuda. (Pirtsakas olen vist) Kuid mul on kahtlane tunne, et seekord ma siis väisan nende silmale ja kõrvale serveerimise üritust. Ma ütlen, tark on valida häid soojendajaid. Või nagu ütleb inglise vanasõna, pole halba ilma, on vaid halvad riided. Seda parafraseerides, pole halba kontserti, on halvad soojendajad.
Iseennast ajab ka itsitama.

PS. Itsitama ajab veel We Are Scientists'i iseloomustamine - tantsuline indie-rocki punt. Kui kaugele saab minna asjade lihtsustamise nimel tehtaval lahterdamisel. Samas, mis ma mölisen siin eksole.

nukker pallike: scheiß

Mida öelda. Hoidsin Saksamaale pöialt, aga kahjuks jah... Lõpuks ei suutnud nad Hispaania vastu midagi. Päris kurb olen. Hispaaniale olen muidugi tänulik, et nad Venemaale 3:0 ära tegid. Kuid Saksamaa oli finaalis ikkagi minu lemmik. Läks nagu läks. 33. minutil lõi Fernando Torres mängu ainsa värava. Alguses tundus, et Saksamaa suudab midagi teha ja vastuvärava lüüa, aga teisel poolajal lagunes nende mäng laiali.
Torresest niipalju, et ta mängib muidu Inglismaa liigas FC Liverpoolis.
Saksamaa on enne kolmel korral Euroopa meistriks tulnud, Hispaania ainult ühe korra. Tänasest siis kaks korda.

Fernando Torres peale võiduvärava löömist.
(foto autor: Andrew Haslam / allikas: http://en.euro2008.uefa.com)

NUUKS NUUKS NUUKS
(autor: Miss O'Crazy San Franciscost)

Minu lemmikmängija, Saksamaa koodise kapten, Michael Ballack. Koduklubi Inglismaa FC Chelsea. Sellesama klubi, mille omanik on Venemaa üks rikkamaid mehi Roman Abramovitš.
(www.daylife.com)