30 aprill 2008

unistamine ei ole uni

Hea tuju on. Uhuujejeeee! Sisuliselt sai täna kahe päeva töö ära tehtud ning nüüd algab väääääääääga pikk nädalavahetus. Kas ma pole tubli? Olen, eksjuonju. Kui veel lotovõidu ka saaks, oleks kõik täiuslik. Ilmselt olen ma üks neist 100000000000 miljonist, kes aeg-ajalt lotovõidu võimalikkusest mõtlevad. Päris tore on kusjuures vahel unistada. Eks ta natuke lapsik on, aga ma ei oska ilma unistamata, olgu siis lotovõidust või muust. Unistage te ka. Ausalt. Näiteks enne magamajäämist. Hea uni tuleb. Ja lisaks on ilusate unenägude tõenäosus suurem. Ning ärge kartke, ega kõik unistused ei pea täide minema ja ega unistamine ei pea alati pilve peal hõljumine olema. Vahel võib unistades ka enda jaoks olulisi probleeme selgeks mõelda. Mitte alati, aga unistamise aitab mõelda või viia mõtted sinnani, et miks ei ole nii nagu ma tahaks, et oleks. Mõtlemine on mõnus. Vana tõde. Ja mõelge üldse rohkem. Ellimineerige enda elust, vähemalt mingilgi määral asju, mis vaba aega röövivad. Ma mõtlen nõmedalt sisustatud vaba aega. A'la lollid saated teles jne. Ja unistage, unistage, unistage, nagu ütles toasiga.

tune in, show-off & vanity in chorus go public

Täna jäin koju pikemaks munema ja ei jõudnudki kooriproovi. Eriti ei kiirustanud ka, et jõuda. Tüdimus ja mingi vastumeelsus on tekkinud. Nüüd te küsite, mis koor see on? Ei ütle. Üks tavaline koor. Aga jah, ma ei viitsi enam eriti. Ei saa muidugi öelda, et ma tagasihoidlik inimene oleksin või et mulle ei meeldiks muusika. Meeldib, isegi väga. Aga mulle ei meeldi, kui laulmist õpetatakse nii, et mitte keegi lõpuks mitte midagi korralikult selgeks ei saa. Ah mulle ei meeldi palju asju, aga ma ei hakka sellest praegu kirjutama, see pole see koht. Lihtsalt lugege pealkirja ka, parem kui sada sõna.

volber sakib

Täna on siis nn volbriöö. Kõige tobedam ja moondunud tähendusega päev üldse. Isegi ülestõusmispühade munadepühadeks nimetamine on sisuliselt õigem, kui volbriöö puhul. Oeh, ma isegi ei viitsi. Igatahes ma jälestan seda igasugust nõidade ja muu värgiga tõmblemist. Lõbutsema peab, kahtlemata. Kuid spirituaalne, vaimulik ja teoloogiline harimatus on, vähemalt minu silmis, nõme. Olgu, ei pea olema kursis kirikuajalooga ega hiilgama pühakirjade tundmises, kuid midagi võiks teada. Muidugi on mu halisemine suht mõttetu, kuid see olen mina. Olen alati mõelnud näiteks, mida need metalbändid ja nende jüngrid mõtlevad, kes igasugust deemonlust ja satanismi fännavad. Kas see on igasuguse vaimse maailma eitamine või pigem vastupidi? Kui eitamine, siis lasku käia. Usuvabadus on inimõigus. Kui uskumine, siis kuidas saab nii naiivselt ja sinisilmselt olla veendunud, et põrgus on lahe. Aga kui ei ole? Kui on ebamugav, kui on suisa väljakannatamatu? Meenutab mulle vabatahtlikult igavesele tuleriidale minemist. Aga pekki ka, mis see minu asi on. Laske käia inimesed. Kandke tobedaid maske ja uskuge mida tahate. Ka rumalus on vabaduse osa. Kuigi omavahel öeldes, on ainult laste ja väga noorte puhul rumalus mõistetav.
Muideks, Walburga oli esimese sajandi inglise misjonär Saksamaal, on katoliku ja õigeusu pühak. Kuulutati pühakuks arvatavasti mõnel 1. mail paavst Hadrianus II valitsusajal. Õigeusu kirikus on ja Inglismaa katoliku kirikus oli tema mälestuspäev 1. mail, kuigi volbriööga pole sel ilmselt midagi pistmist.

29 aprill 2008

töö teeb vabaks

Töölepinguseaduseelnõust hakkab vaikselt detaile välja ujuma. Paraku meenutab see veepinnale kerkimine midagi, mis haiseb. Mäletame ju kõik neid argumente, mida uue seaduse vajalikkuses veennud parempoliitikud meid pommitasid. Tööturg vajab paindlikkust ja kaasajastamist. Tänaseks (tegelikult juba varem) on selge, et kaasajastamine tähendab eelkõige tööandjatele vastutulekut.
Kõige parem investeering tulevikku on ühe rahva jaoks lapsed, uue seadusega keeratakse lastega peredele mõnus käkk. Sotsiaalse kaitsega tehti lihtsalt tüng. Palju õnne. See on põhjus, miks ma ei usu täna ametiühingute võimekusse.
Lisaks muidugi tööandjate esimehikese retoorika ja etteheited rahvale ning poliitikutele, et pole vaja saavutatud kokkulepet torkida. Ja veel ütleb üks väga sümpaatne sotsist parlamendisaadik juba ette, et ta austab saavutatud kokkulepet. Tule taevas appi!!! See on SEADUSEELNÕU! Mida tehakse ühe seaduseelnõuga demokraatlikus riigis? Seda arutatakse parlamendis. Tehakse muudatusettepanekuid. Kes teevad? Need inimesed, keda sina ja mina oleme sinna enda huve esindama valinud. Selle nimi on esindusdemokraatia. Mis ajast peab üks riik sellest loobuma? Milline kahe osapoole, kes pealegi ei esinda meid kõiki, vahel saavutatud kokkulepe on nii püha, et see seisab väljaspool demokraatlikke menetlusprotsesse? Mitte ükski!
Kurioosne on ka see, et õhukesest riigist suisa suu vahus skandeeriv Reformierakond on antud seaduseelnõuga tegelikult sujuvalt riiki paksemaks teinud. Seda muidugi negatiivses mõttes. Ehk siis, kuna töövõtjale päris jalaga persse andmise seadustamine välja ei tulnud, ei saanud tagasi ka astuda ning laoti need kohustused, mis enne tööandja õlul olid, riigi kukile. Maksude langetamist propageeriv ja füüsilise isiku tulumaksu ühe tühise protsendipunkti langetamise kaitseks raskekahurväe turmtule avanud Reformierakond veeretab rõõmsalt riigile aina suuremaid kohustusi, kui sellega vaid jõukamate huve kaitsta õnnestub. Õhuke riik mai äss.
Ärge uskuge seda maksude alandamise retoorikat, see on sulavale!!! Kaudsed maksud on need, millega rahvast räigelt ja häbenemata kooritakse. Meil oli aktsiiside tõstmiseks euroliidu nõutud tasemele antud mõistlik tähtaeg. Kui meie naaberriik Läti näiteks teeb seda sujuvalt, et rahva rahakotti mitte hoobilt tühjaks imeda, siis Eesti keevitas kohe maksimumi. Kui selle eesmärgiks oleks olnud veel jõuline sekkumine majandusse, eesmärgiks saavutada eurorahale ülemineku kriteeriumid. Ei, kus sa sellega. Ma olen varem öelnud, teen seda praegu ja ka tulevikus, et Reformierakonna kõige suurem häbiplekk on see, et ei suudetud eurole üle minna. Pronksmees on selle kõrval naabrilapse jonn.
Olgu, kirutud juba küll. Aitab.

27 aprill 2008

26 aprill 2008

appi...

...kui hea saade see laululahing on, ausalt, poole peal, aga ei saa kiitust tagasi hoida.

õige vastus