new post

Nagu ma ütlesin, see blogi pole surnud.

Aga lühidalt enne aasta kokkuvõtet. Ma olen ikka õnnelik ja õnnetu nagu ikka. Ma usun, et te ei vaidle vastu,

inimesed nägid nüüd päikest

Ilus sügis on. Kõndisin tänaval, lehed sahisesid jalgade all. Ilus oli. Inimesi polnud ja tänavad olid tühjad. Kuidagi majesteetlik tundus sügis. Loodus on värviline ja iseteadev. Aastaajad tulevad ja lähevad meist olenemata. Meil jääb üle ainult sellega leppida ja kohaneda. Selle kulgemise sees olla. Aga see on ilus. Seepärast, et hea on teada, me pole maailma kuningad. Me oleme ainult selle osa. Taevast tuli müra ja üles vaadates lendas lennuk mu pea kohalt üle. Lendas ja võttis kõrgust. Peas oli mõte, et tahaks näha, kuidas ta pilvedesse kaob. Minu ajaarvestus vedas mind alt, kui arvasin, et nüüd, siis oli lennuk juba kadunud. Inimesed nägid nüüd päikest.

kas nägu peab meeldima või olema sõbralik

Selle sissekande koht oleks ilmselt facebookis, aga kuna seal on kirjamärkide arv piiratud, siis teen seda siin. Ehk lühidalt siiski ka facebookis kui viitsin.
Mind hakkas huvitama, kui paljud riigikogus istuvad poliitikud on facebookis. Kontrollisin ja andmed on teie ees. Osade poliitikute konto mitteomamine ei tulnud üllatusena, aga osade puhul olin väga hämmastunud. Teine asi, mis imestama pani, et paljudel oli suhteliselt vähe sõpru. Facebook on virtuaalne Hyde Park ja Reklaamiklubi ning kui vähe seda kasutatakse. Rohkem ju ei pea tegema kui hankima sõpru ja postitama arukaid mõtteid. Ilmselt on asi muidugi selles, et paljud kontoomanikud võtavad seda rohkem eraelulise väljundina. Mis muidugi ei ole ka vale. Aga kasutamata võimalus on see küll. Näis, kui paljud poliitikud enne valimisi kontod loovad ja kui paljud, kellel juba konto olemas, selle sisuprofiili muudavad ning valimiste tähe all facebooki elu elama hakkavad. Selge see, et lauspropaganda on suhteliselt võimatu, sest selle peale võivad paljud sõbranimekirjas olijad poliitiku enda omast lihtsalt eemaldada. Ka mõtted võivad olla risu ja praht. Aga olgu, nimekiri on teie ees.

Rein Aidma on samanimeline, aga kahtlen kas tema
Enn Eesmaa samanimeline on, aga vist mitte tema
Kaia Iva on, aga ei saa aru, kas tema
Helle Kalda on, aga ei saa aru, kas tema
Peeter Kreitzberg, on, aga suletud profiili tõttu ei tea, kas ikka on
Inara Luigas, on, aga ei saa aru kas tema
Leino Mägi, samanimeline on, aga ilma pildita ja ei saa aru kas on ikka tema
Tarmo Mänd, samanimeline on, aga täiesti suletud profiiliga ja ilma pildita
Nelli Privalova, samanimeline on, aga ilma pildita ja mitteaktiivne, vist mitte tema
Indrek Saar, on, aga ilma pildita ja täiesti suletud profiiliga, mistõttu ei saa aru kas tema
Arvo Sarapuu, samanimelisi on, üks konto ilma piöldita ja suletud profiiliga, ilmselt mitte tema

Jaak Aab, ei
Robert Antropov, ei
Peep Aru, ei
Eldar Efendijev, ei
Tõnu Juul, ei
Helmer Jõgi, ei
Lembit Kaljuvee, ei
Kalev Kallo, ei
Katrin Karisma-Krumm, ei
Ene Kaups, ei
Mari-Ann Kelam, ei
Urmas Klaas, ei
Valeri Korb, ei
Kalev Kotkas, ei
Elle Kull, ei
Tiit Kuusmik, ei
Kalvi Kõva, ei
Valdur Lahtvee, ei
Heimar Lenk, ei
Väino Linde, ei
Aleksei Lotman, ei
Sven Mikser, ei
Tatjana Muravjova, ei
Mart Nutt, ei
Georg Pelisaar, ei
Heljo Pikhof, ei
Nikolai Põdramägi, ei
Mati Raidma, ei
Rein Ratas, ei
Urmas Reinsalu, ei
Ain Seppik, ei
Mark Soosaar, ei
Terje Trei, ei
Mai Treial, ei
Ester Tuiksoo, ei
Peeter Tulviste, ei
Marika Tuus, ei
Toomas Varek, ei
Vladimir Velman, ei
Harri Õunapuu, ei

Ene Ergma, on ebaisikulises vormis üles riputatud, millel saab klikkida "meeldib"
Igor Gräzin, on ebaisikulises vormis üles riputatud, millel saab klikkida "meeldib"
Raivo Järvi, on ebaisikulises vormis üles riputatud, millel saab klikkida "meeldib"
Tarmo Kõuts, on ebaisikulises vormis üles riputatud, millel saab klikkida "meeldib"
Mailis Reps, on ebaisikulises vormis üles riputatud, millel saab klikkida "meeldib"
Jüri Tamm, on ebaisikulises vormis üles riputatud, millel saab klikkida "meeldib", lisaks on mõni samanimeline ilma pildita konto, aga ilmselgelt mitte temaga seotud
Ken-Marti Vaher, on ebaisikulises vormis üles riputatud, millel saab klikkida "meeldib"
Lauri Vahtre, on ebaisikulises vormis üles riputatud, millel saab klikkida "meeldib" ning üks konto, millel mingi lapse pilt ja üks sõber, vististi mitte tema konto
Trivimi Velliste, on ebaisikulises vormis üles riputatud, millel saab klikkida "meeldib"

Hannes Astok, on
Ivi Eenmaa, on
Mart Jüssi, on
Andres Herkel, on
Jaan Kundla, on, aga suhteliselt suletud profiiliga
Tõnis Kõiv, on
Kalle Laanet, on
Mart Laar, on
Lauri Laasi, on
Lauri Luik, on
Maret Maripuu, on, aga postitused on mittesõpradele suletud
Jaanus Marrandi, on
Silver Meikar, on
Maret Merisaar, on, aga ilma pildita ja sissekanded puuduvad
Marko Mihkelson, on
Eiki Nestor, on
Erki Nool, on, aga suhteliselt väheaktiivne konto
Liisa-Ly Pakosta, on
Kalle Palling, on
Keit Pentus, on
Jaanus Rahumägi, on
Jüri Ratas, on
Aivar Riisalu, on, aga suhteliselt mitteaktiivne
Rain Rosimannus, on, aga suhteliselt suletud profiiliga
Hannes Rumm, on
Paul-Eerik Rummo, on, ilma pildita, mitteaktiivne ja suhteliselt suletud profiiliga
Taavi Rõivas, on
Karel Rüütli, on, aga suhteliselt mitteaktiivne
Evelyn Sepp, on
Sven Sester, on
Kadri Simson, on, aga suhteliselt suletud profiiliga
Imre Sooäär, on
Marek Strandberg, on, aga suletud profiiliga
Olga Sõtnik, on, aga suhteliselt suletud profiiliga
Toivo Tootsen, on
Toomas Trapido, on, aga suhteliselt suletud profiiliga
Margus Tsahkna, on
Toomas Tõniste, on, aga suhteliselt suletud profiiliga

ühest, teisest ja kolmandast

Sain siis teada või teadvustasin endale, et mina, vana teravsilm, pean omale võib-olla varsti prillid soetama. Mitte kohe ja loodetavasti läheb selleni aega, aga mul on hüperoopia ehk kaugnägevus. Ehk kaugel olevaid asju näen väga selgelt, aga lähedalolevaid enam mitte nii hästi. Kui on väike kiri, siis ma pean kaugemalt vaatama. Ma pole mitte kunagi tahtnud prille kanda. Ka ilu pärast mitte. Ja õnneks vist ei pea ka, sest lugemiseks, kui kunagi see aeg kätte peaks tulema, ei pea prille igapäevaelus kandma. Kuid jahmatav on küll, et selline asi nüüd kallal on. Ilmselt sellepärast, et ma pean päevast päeva tundide viisi arvutiekraani passima. Natuke on meelde jäänud või olen kuulnud, et töökoht vist mingis osas tasub prillisoetamiskulud. Aga näis, esialgu saan ilma hakkama.

Teine asi mida teada sain, et ma olen suhteliselt melanhoolne ja kergelt depressiivsusele kalduv isik. Üks sõber ütles ja ma otsustasin teha teiste sõprade seas selleteemalise küsitluse, mis andis minu üllatuseks tulemuse, et ma olengi. Nagu padjaga vastu pead. Et mis mõttes, mis moodi! Ma olen alati arvanud, et oskan ennast kõrvalt küllalt hästi näha, aga tuleb välja et sugugi mitte. Igatahes panin ennast nüüd iseenda jälgimise alla ning proovin veel tuttavate ja sõprade käest uurida, mil moel see raskemeelsus, melanhoolia, nukrameelsus ja muu siis minu puhul väljendub. Äkki saan rohkem päikest enda tuppa, kui tean, millise akna eest kardinad ära peab tõmbama.

Sellised lood siis, olge tublid.

ärkveluni

See on uskumatu, kuidas magamatus inimese nõrgaks muudab. Ärkasin neljapäeva hommikul kell 5 ja läksin tööle. Õhtul hakkasin ühe saate stsenaariumit kirjutama. Õigemini kirjutasin võttematerjali välja ja sobitasin stsenaariumisse. Päris raske töö. Olin umbes pool või natuke vähem teinud, kui mulle sobivam läbivaatus vabanes. Logisin ennast arvutist välja ja uues läbivaatuses uuesti sisse. Ja mis ma näen. Või õigemini, mida ma ei näe. Mu dokument, kus stsenaarium kirjas, lihtsalt on kadunud. Jäljetult. Tormasin toimetusse ja mu tööarvutis ka pole. Kuna eelmine läbivaatusruum oli lukus, kutsusin valveelektriku, kes ukse lahti tegi. Ehk on seal arvutis olemas. Panin tööle ja loomulikult ei leidnud ma seal kuskilt seda dokumenti enam. Uurisin ja uuristasin ja urgitsesin, aga minu mõistusest jäi selle leidmiseks väheks. Ma olen alati öelnud, et minu jaoks on apple arvuti hea selleks, et see on lolli inimese arvuti, kus kõik on lihtne ja loogiline ning ei pea mässama mingite programmide, tõrjete ja muude vidinatega. Võttis päris õnnetuks. Kell oli kesköö, kui uuesti otsast peale alustasin. Hommikuks pidi stsenaarium valmis olema. Samas pidin kell 7 sadamas olema ja laeva peale astuma. Punnitasin mis ma punnitasin, aga laeva peale ei jõudnud. Tuli sõit töö nimel edasi lükata. Kell 10 sain töö valmis. Salvestasin kenasti dokumendi arvutisse ja ei loginud läbivaatuse arvutist enne igaks juhuks välja, kui olen tšekanud toimetuses arvutit, kas seal on fail olemas. Muidugi polnud. Kuskil keskserveris on ilmselt failideõgija, kes oma täitmatut isu teiste õnnetuste pealt rahuldab. Saatsin e-kirjaga endale dokumendi ja siis salvestasin oma tööarvutisse. Toimis. Läksin koju, kasisin ennast ja põrutasin sadamasse. Otsin uue pileti ja sõitsin Helsingisse. Kui hakkasin põhjanaabrite sadamasse jõudma helistati laevafirma kassast. Hääl teatas, et ma pole oma pileti eest maksnud. Ma sobrasin käpelt oma mälus ja minu sisemine videosalvestis näitas, et oli maksnud ikka küll. Seepeale teatas hääl, et neil on oma videosalvestised ja sealt pealt on näha, et ei maksnud. Mida tonti. Ma ütlesin, et kui neil need salvestised olemas on, siis palju õnne, minu andmed on neil olemas ja las politsei tegeleb selle asjaga, mina maksin ja asi vask. Mille peale hakkas hääl nutma ja kurtis, et temal on täpselt selline puudujääk kassas ja nüüd ta peab hakkama ise omast taskust maksma. Ma ei osanud öelda A-d ega O-d. Lõpetasime kõne. Kui maa peale sammusin helistati uuesti. Hääl vabandas rõõmsameelselt ja teatas, et tegi kassaarvestuses vea ja tegelikult on kõik korras. Mina enam kaigast ei viitsinud vedada ega viibutada ja teatasin ka rõõmsalt, et siis on ju kõik hästi. Mis siis, et mul hakkasid vahepeal süümekad tulema, et mis siis kui mu mälupilt petab ja ma ikka tegin kogemata sahkermahkerit. Nõme igatahes. Jõudsin Helsingisse ja eismese asjana läksin tuomiokirkko ette platsile ÜRO karusid vaatama. Kõik muudkui kiidavad, et lahe ekspositsioon. On küll. Eesti karu kusjuures on üks kõige koledamaid. Edasi viisin oma asjad hotelli ja läksin linna peale kolama. Nii kella 5-6 ajal tuli selline väsimus peale, et kogu maailm mu ümber muutus unenäosarnaseks ja sürreaalseks. Väga jabur igatahes. Kuna ma olin Blonde Redheadi kontserdile läinud, siis olin üsna murelik, kuidas ma vastu pean. Muide nägin bändi tänaval ka. Keskealised intelligendivälimusega tüübid. Loo moraal on selles, et kui ikka nii kaua magamata olla, siis ei tule plaanitust mitte kui midagi välja. Uni kehtestab ennast.

perseiidid

Eile õnnestus perseiidide sadu ka ära näha. Linnas lihtsalt ei ole võimalik, sest taevas on kas valgusest või pilvedest umbes. Maal oli ilus selge tähtedest kummis taevakaar ja perseiidid säutsusid saba taga. Soovisin ka muidugi. Ilus oli.

miks inimest tagasi keerata ei saa

See suvi on veider. Ja see ei meeldi mulle. Ilmad on muidugi olnud head. Liiga palavad, aga Eesti kliimas on see nauding. Inimlikus plaanis on see suvi aga suhteliselt imelik. Inimesed on keerulisemad kui mis iganes muu. Ja see teeb vahel haiget. Teinekord mõtlen, et kahjuks pole inimestel seda nuppu, kus kohast saad aja tagasi keerata, kustutada ja uuesti alustada. Me peame oma eksimuste ja vigadega edasi elama. Nendega hakkama saama ja võimaluse korral parandama. Kui saab ja lastakse muidugi. Ja vahel on seda kõike nii neetult raske taluda. Aga elame edasi ja loodame et aeg, see suur võlur, parandab haavad. Ja äkki annab ka uue võimaluse. Loodame.