keerdkäigud

Sein täis väljakutseid.

On päris naljakas, kurb, veider, imelik jne, kui saad aru, et inimesed valetavad. Varjavad oma väikest või suurt tõde ja ei julge seda välja öelda või vähemalt viisakalt vihjata. Ma ei ütle, et ma olen inimeste peensusteni tundja, aga mõned asjad on õhust selged. Ja ega ma ise parem pole. Ausus, ausus, ausus eksole. Ainus probleem on, et vahel on kergem - mitte just valetada, aga mitte tõde välja öelda. Ja siis see kõik vindubki. Kuigi vahel on asjadel nii mitu kihti, et võibolla on nii targemgi. Sest must-valget maailma pole olemas.

kraadiklaasi salamissioon hispaanlasena

Jäin öösel haigeks ja olen siiamaani. Nii nüri, nii nüri on. Töö läks normaalselt, aga õhtul läks kõik pekki. Ei tea, kas õhtuti ongi raskem, kui mingi viiruse oled külge haageldanud? Igatahes muutusin pahuraks ja kannatamatuks. Pidin veel linte läbi vaatama ja tekste välja kirjutama ning tegin seda umbes kolm korda aeglasemalt kui muidu. Siis sain teada, et üks projektis osalenutest on samuti haige ja kogu see vaev, mille pärast ma täna pingutasin, lükkub laupäevale. Oi pekki maeivõi!!! Oleks võinud kodus ennast ravida. Seda ma ka praegu teen. Homme eriti ei pinguta. Üritan käpelt hakkama saada, ühel koosolekul käia ja siis vudinal koju teki alla. Ja saatke mulle läbi õhu ja sms-de tervist.

tänase päeva laulud

Lühiülevaade elust.

Nädal hakkas täie hooga peale. Läks see esmaspäev nagu läks, aga ülejäänud nädal nõuab kõva pühendumist. Tuleb laiskus endas puuri panna ja tuima tursanäoga tööd rabada. Saame hakkama.

Pangakonto tegi peale korteri kommunaalmaksete ja telefoniarve tasumist UHUUUU! Juhtub. Ja jälle, saame hakkama.

Imelik, aga ikka on vajadus mõne sõbraga kokku saada. Vist olen mõne neist unarusse jätnud ja nüüd on, kas:
1. süümekad
2. rahuldamata sõprusevajadus
3. nõrkusehetk
4. kõik see koos.

Sain täna naabriga koridori ukse ees kokku. Ta oli veidi napsitanud ja rääkis ja rääkis ja rääkis, mida kõike oleks meie maja juures vaja teha. Kuna ma olen väikestviisi meie ühisuse pealik, siis jõllitavad nad kõik mulle oma niiskete silmadega otsa, arvates, et ma abrakadabra imeväel mingi miraakli korda saadaksin. Katust oleks vaja kõpitseda või uus panna. Korstnad ja lõõrid korda teha. Fassaadiga jamada jne jne jne jne jne jne. Kas ma tõesti näen asjaajaja moodi välja. Lihtsalt siis, kui ma sellesse majja kolisin, toimus mõne aja pärast meie maja haldava firma kontoris ühisuse koosolek. Arutati, et kas pikendada nendega lepingut ja mida oleks vaja maja juures teha. Ma kobisesin seal moka otsast, et kui mingeid otsuseid hakkate vastu võtma, siis ma tahaks neid pabereid näha, et keegi miskit rumalat ei teeks ja mina nagu ullike omast taskust tühja kinni ei maksaks. No pakuti mulle kohta juhatuses. Mõtlesin, et nii hull see nüüd küll olla ei saa, et mu nahk krimpsu tõmbab. Olin nõus. Kinnitati ära. Tegelikult sain alles tagantjärele aru (keegi seda tol hetkel välja ei öelnud), et olin hoobilt pealikuks kinnitatud. No ja nüüd ma olengi see ahv, kellelt trikke oodatakse. Ainus hea asi on asja juures see, et mulle saadetakse iga kuu võlgnike nimekiri koos nende võlgu oleva summaga. Huvitav on natuke eksole. Aga alguse juurde tagasi. Sain naabriga kokku ja see muudkui rääkis ja rääkis. No eks ta tahtis napsise peaga lihtsalt vestluskaaslast, aga ma ei ole just eriline suhtlemisgeenius eksole. Piinas mind ära päris kohe. Kaine peaga tore mees, aga kui joonud on, siis tahab rääkida. Ja alati ühest ja samast asjast - majast. Ja sauna tahab ka keldrisse teha. Kangesti kohe tahab. Mina ei taha. Pole vaja mingeid jõuramisi seal. Pealgi on miljon olulisemat asja. Jutt lõppes täna poliitikute kirumisega. See on üks kõige jubedamaid teemasid, kui seda ilma igasuguste argumentideta tehakse. Kamoon. Poliitikud on vahel affid küll, aga niisama asja eest teist taga pole ju mõtet. Mitte kedagi pole mõtet. Kiruda ma mõtlen. Sain lõpuks siiski ikka tulema.

Nonii, kõik. Mitte midagi huvitavat ja moraali ka nagu ei järgnenud. Seekord jääb nii. Olgem leplikud. Lemmikud olete.

iltapäivä ja aamu

Ja ongi nii! Hommik on õhtust targem. Päriselt ka. Väike kohv, Terevisioon, dušš ja elu hakkab veerema. Kas just nagu hernes, aga ümmargune on ta küll. Ja ümmargune füüsikaseaduste vastu ei saa. Aga nüüd võtan jalad alla ja sammun töistele väljakutsetele vastu. Tipa-tapa-tipa-tapa-tipa-tapa-t i p a-t a p a-t i p -t a-t...

sad friend poem

Tean, tean, et peaks tegelikult juba vaguralt magama, aga und ei tule. Halvad mõtted on peas ja teevad liiga. Saan aru küll, et ma mõtlen üle ja kujutan ette, aga paraku on pea puhastamine suht raske töö. Mitte võimatu, loodetavasti, aga aega ja tahtmist nõudev ettevõtmine. Ja muidugi, hommik on õhtust targem. Sest midagi väga hullu ei ole. Vaatasin telekast mingit filmi ja seal oli paar asja, mis mulle haiget tegid. Nüüd üritan voodis häid mõtteid mõelda ja kuidagi magama jääda. Homme on pikk päev ja puhata on vaja. Saaks juba see kõrvaltöö otsa. Mitte, et see oleks midagi halba, aga aega röövib tohutult. Veel kolm nädalat ponnistusi ja saab asjaga ühele poole.

Täna on selline tunne olnud, et tahaks kangesti mõnda inimest näha. Suur kiusatus oli õhtul helistada või sõnumeerida. Aga kaine mõistus sai võitu. Esiteks on pühapäeva õhtu ja inimesi ei maksa tülitada. Teiseks, mida ma oleks öelnud. Et kulla sõber, nii tahaks sind näha ja sinuga rääkida. Ei, ei, mitte millestki konkreetsest, aga lihtsalt. Ma arvan, et see poleks just väga meeldiv, et sellise asja pärast kedagi pühapäeva õhtul isiklikust vaikelust välja rebitakse. Või noh kellegiga, ega mina ju ei tea inimeste eraelu, olemisel tülitatakse. Nädalalõpu viimased rahulikud hetked ja siis ilmub kuskilt välja tüütu sõber, kes rääkida tahab. Aga ka sellest saan ma üle. Nüüd ruttu tuttu.

rosin pilaffis

Täna on üks nendest päevadest, kus ma luban endale, et olen edaspidi korralik ja ontlik poiss. Homme ma muidugi enam nii ei mõtle. Ja üldse, miks inimesed nii muutlikud on? Uppudes lubad uhket lühtrit, aga kui jalad põhja toetuvad, mõtled kus kohas lähim kõrts asub. Olgu, inimene on inimene on inimene.
Eile olin nõksa linnas ja sain paari sõbraga kokku. Sellepärast täna kass toas puuksu lasebki. Hoian akent tuulutusasendis ja kordan endale lolli järjekindlusega, et homme on parem päev. On ka. Ainult et pikad tööpäevad tulevad. Töö tuleb ära teha, tähtaeg annab jalaga tagumikku. Saame hakkama. Nüüd hakkan sööma. Kohtume veel.

möhh

Nägin paar päeva tagasi und, et Venemaa ja Läti president seisavad kõrvuti ja Läti president joonistab oksaga liivale midagi ning küsib Venemaa presidendi käest, "Mis sa arvad, mida sa näed?" Siis ma ärkasin üles. Aga ma teadsin, et selles joonistuses peitub meie kõigi,ehk siis Venemaa naaberriikide, vastus selle suure karu ahistamisele. Paraku ei näinud ma seda unenägu lõpuni, mistõttu on vastus endiselt õhus.