Tänane päev hakkas masendavalt. Tegelikult juba mõni päev varem. Kuni tänaseni mõtlesin, et pidi see kõik nii minema. Siis järsku sain aru, et kui probleemid eskaleeruvad, siis on see võimalus asjad ära lahendada. Kõige hullem on, kui mingid asjad jäävad rääkimata, ajamata, paigale. Selles mõttes on tore, kui vahel sein vastu tuleb. Saad aru, et nüüd tuleb teha 180 kraadine pööre ja probleemidele vastu astuda. Ja see on hea tunne, kui selline äratundmine tuleb.
Hea meel on ka, et lõpuks ometi näitab kevad oma nägu. Päike on lahe. Läheks veel ilm ka soojaks ja sinililled pistaks pea välja. See on alati nii mõnus aeg. Tahaks minna metsa alla ja seal ringi lonkida, loodust vaadata. Ma olen ju lihtne maapoiss :) ja mängisin kogu aeg metsas ja võsas. Majade vahele asfaldile sattusin alles siis, kui Tallinna õppima tulin. Mulle üldiselt linnas meeldib, aga mõnikord tuleb peale tung loodusesse põgeneda. Ja nüüd aina rohkem ja rohkem. Kevad on mõnus.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar