kannatamatu

Täna sain aru, et ma ei ole koosolekute inimene. Mõistan küll, et see on vajalik ja vahel on need koosistumised produktiivsed, aga minu arvates võiks koosolekutele panna peale ajalimiidi, millest üle ei tohi minna. Pigem tihemini, aga lühemalt. Tõsi, kui mõtted, mida seal väljendatakse on väga huvitavad, siis kaob aeg ka kiiremini. Aga kui hakatakse asju kordama ja pealegi on mingid kiired asjad ajada, siis mul hakkavad jalad sügelema. Vot ei sobi ma ülemuseks, kes mööda koosolekuid tatsub. Ilmselt ma õpiks selle selgeks, aga võib-olla mitte. Paraku on selles asjas õnn tõenäoliselt minu õuel, sest sellist töökohta ma ei saa kunagi ega kandideeri ka sellisele. Õige on ütlus, et iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.

Täna siis õnnestub ehk natuke ka kevadist Eestimaad näha. Vähemalt 50 km Tallinnast välja sõites peaks juba natuke loodust olema.