venita ja oota

Ma küll ei ole kindel, kas seda saab nii nimetada, aga ma loomastun. Ausalt. Vahepeal ei söönud üldse magusat, kuid nüüd on jube isu selle järgi tekkinud ja eriti vastu ka ei pane. Toob sõjaväe meelde, kus söögiisu mõnede toiduainetega täiesti instinktide peale läks. Ei söönud enne absoluutselt sibulat. Vihkasin seda mis tahes kujul. Küüslaugust rääkimata. Seal aga tekkis metsik isu selle järgi ja magusaga oli samamoodi. Seal ei olnud mingit nuputamist muidugi. Vitamiini- ja magusavaegus tegid oma töö ja nullisid igasugused tarbetud toidueelistused ära. Ei tea, kas nüüd on karm talv tulemas, et kere soojemat kihti peale tahab? Eks vaatame, kas loomastun või mitte. Pehme talve puhul olen lihtsalt ahne õgard. Ja palun- ärge mind siis narrige, eks.