head uut aastat

Märkigu Jumal oma raamatusse teie kohta sel aastal ainult head ja olgu teil magus aasta!

võbelev nahk tähendab auke asfaldis

Kindlasti on 1,5 inimest, kes tunnevad huvi selle vastu, kuidas mul läheb ja mida ma teinud olen. Mis ma neile ütlen? Hästi. Üldjoontes. Ehteestlaslikult sinna otsa lisades, et alati võiks paremini minna. Eile käisin maal ja jõudsin koju suht hilja. Maal on tore nagu alati, aga kahjuks pole viimasel ajal eriti aega seal käia. Kuid üritan paremat. Reedel oli väljas töllerdamise õhtu ning südametunnistus ei lubanud eile sama teha. Kuigi Odessa Popile oleks väga tahtnud minna. Kahju muidugi, aga nii läks. Niisiis ei hakanud maalt saabumise järel kuskile minema ja vaatasin rõõmsalt telekat. Läksin suht hilja magama ja põõnasin täna kella 10.45-ni. Nii et midagi erilist juhtunud pole. Tavaline eesti junn, kes õhtuti pilk telekasse puuritult aega surnuks lööb, vahepeal köögis suupisteid toomas käib ning reklaamipauside ajal internetis tühja-tähja loeb. Selle nukra noodiga lõpetan. Tervitan kõiki, kelle laupäev lõbusam oli. Kuid hoiatan, ei pääse teiegi mõnikord igavatest nädalavahetustest. Tugevamad ei lase ennast sellest murda ning püsivad paremate päevade ootuses vormis - šallalaaa.

mhmhh

Jäin õhtul diivani peale magama ja nägin tööd unes. Ega ma kaua ei maganud, aga unenägu oli väga selge. Uni ise oli tavapärane. Kõik olid koos ja tegid seda, mida alati teevad. Ainult et ideid polnud. Tähendab, minul nagu polnud. Õudsalt jama tunne oli. Teised olid suht nutikad, aga minul kiilus kinni. Prrrrr. Ausalt öeldes ei tahaks selliseid olukordi. Ses mõttes on muidugi lahe, et mul on üsna toredad kolleegid eksole. Loomingulised ja puha. Igal neist on oma kiiks, aga see teeb asja ainult huvitavamaks. Ja ega mina ka täiuslik pole. Aga uni oli jah tobe. Loodetavasti see ainult uneks jääbki, sest piduriks ei taha keegi meist saada.

kuidas ma püksi tegin

Natuke siis eilsest õhtust ja ööst.
Kooserdasin linnas siis natuke. Enne seda käisin muusikalisel üritusel, et õhtu kultuurses mõttes ikka tasakaalus oleks. Ikka ses mõttes, et iseenda silmis vähegi oma madalat sisemist renomeed tõsta. Matsirahva asi. Nonii. Peale seda külastasin mitut pealinna peent lokaali ja trehvasin seal tuttavatega. Päris mitmetega, kui aus olla. Kahjatsedes pean mainima, et mõnedega jäi suhtlemine põgusamaks kui oleksin tahtnud. Õhtu lõppes levikas loomulikult. Sinnamaani jõudnud, tundsin, kuidas jõud minust lahkuma hakkas. Samm muutus tõntsiks ja meel nõdraks. Sellest hoolimata plaanisin veel paari õllega sõbra poolt läbi käia. Paraku ei vastanud ta enam telefonile ja otsustasin tellitud taksoga koju minna. Istusin kenasti juhi kõrvale ja tundsin, kuidas tagumikualune märjaks läks. Miski valgus rõõmsalt otse istmiku alla. Sain aru, et olin ekslikult kinnise õllepudeli näppu võtnud ja lahtise taskusse jätnud. Otsustasin mitte järske liigutusi teha, et minu pahategu ei paljastuks. Võtsin vaikselt pahandusetekitaja taskust välja. Lisaks lasin taksojuhi eksitamiseks ennast targu natuke kosust eemal maha panna. Andsin talle rikkalikult jootraha ja kaudsin käpelt öhe. Järgmisel reisijal võis päris "meeldiv" üllatus olla igatahes. Taksofirma nime ma targu ei paljasta. Kuid nüüd olen minagi bedwetters.

patukahetsus ja tõde

Ehheheheeee, lahe on irriteerida. Samas, pole ka. Lahe sellepärast, et inimeste reaktsioon on naljakas. Kuid sellel on piirid. Selle hetkeni, kui inimene ennast halvasti tundma hakkab. See mulle ei meeldi. Pole vaja. Tee teistele seda, mida sa tahad et sulle tehtaks. Miks ma seda räägin. Aga sellepärast, et ma kirjeldan oma eelmises ettekandes inimesi, kes mulle ei meeldi. Mõni võis äkki ära ehmatada, aga tõde on, et ma luiskasin seal natuke.

Sest paraku pean tunnistama, et tegelikult pole minu lähemas tutvusringkonnas kedagi, kellele ma näpuga näidata saaks või tahaks. Kaugemal on, päris-päris kaugemal ma mõtlen. Ja ma olen selle üle väga õnnelik, et lähemal neid pole. Neid liislasse ja evelinventseid. Neid, kes on kuulsad sellepärast et nad on kuulsad. Ja neidki pole, kes kipuksid ohjeldamatult poseerima. Aga ma mõtlesin, et kui oleks, mida ma teeks. Oletame, et ta oleks nõmedalt edev, aga inimesena jube tore ja hea iseloomuga. Ma arvan, et ma ei oskaks midagi teha. Sest see, kuidas ta oma edevust rahuldab, ei ole minu asi. No ei ole ju. Sest edevust on meis kõigis. Ainult vormid selle sügamiseks on erinevad. Mis omakorda viib mind selleni, et ausalt vastu valgust seistes näen ma endas liiga palju hukkamõistvat kurjamit. Oeh, pidi see nüüd juhtuma, et ma ennast paljastama hakkasin. Kuid las ta olla, küllap on minus ka teatud annus masohhismi.

Sadoga tasakaalus muidugi. Sest kuidas seda, et ma kollase maailma kangelasi allapoole kõvera suunurgaga seiran ja näpuga sorgin. Sado mis sado.

Kuid selline ma olen. Utreeriv kaabakas. Täpsemalt hea südamega utreeriv kaabakas.

vaikelu lõpp

Ma olen alati mõelnud, mis tunne on elada, kui sa tahad kõigile meeldida? Ma tunnen selliseid inimesi kusjuures. Nad võivad olla igati ontlikud ja meeldivad inimesed. Aga nii palju, kui mul kogemusi, mitte kunagi targad. Kahjuks.
Ja mul on küsimus, mis tunne on olla inimene, kes ehitab oma elu üles välisele? Kus on tähtis, keda sa tunned, kus seltskonnas sa oled, meeskonnas, klubis jne. Ma tunnen ka selliseid inimesi kusjuures.Nad võivad olla igati ontlikud ja meeldivad inimesed. Aga nii palju, kui mul kogemusi, siis enamasti on nad rumalad. Kahjuks

-

Olen kõik kirjutamised ajutiselt ära jätnud või edasi lükanud. Põhjustest ei hakka siin kirjutama. Elage hästi ja kohtumiseni üsna pea.