ei saa pihta kuidagi

Kas viga on minus või mitte, aga pole veel puhkusele pihta saanud. Kahtlustan, et ma lihtsalt ei oska puhata. Mitte, et ma tööst mõtleks pidevalt, aga mingi tuluke põleb kogu aeg kuklas. Ilmselgelt peaks kuskile põgenema. Maale. Tegelikult peakski maale minema, sest lubasin, et aitan vanematekodus toimetada. Pean ennast kätte võtma ja minema. Sellega on lihtsalt nii, et peale umbes kahte päeva maal olemist tahan ma meeleheitlikult sealt ära põgeneda. No nii igav hakkab. Kui see üle elada, siis saabub rahu. Põgenemishimu vaibub. Elu ilma interneti ja meelelahutuseta on võimalik. Ja hea pojana ma peaksin maale ennast maandama. Muidu on pärast emale häbi silma vaadata. Tean, et ta väga ootab. Ja lõppude lõpuks saab ka seal grillida ning häid mõtteid mõelda. Aga seni ootan neid ühte-kahte rannailma, mida sünoptikud lubanud on. Kui nad saabuvad, siis üks rannapäev tuleb kindlasti ette võtta. Seniks head ööd.

menukas nohik

Kuna kõik tublid ja kohusetundlikud inimesed käisid sel kolmapäeval Moby kontserdil, käisin minagi. Kui te ootate, et ma vaimustusest kiunuma hakkan, siis te eksite. Moby pole mitte kunagi mu lemmikartistide nimekirjas olnud. Tal on mõned lood, mis mulle meeldivad, aga mu hing on talle külm. Kuid kuna sain tasuta pääsme, siis pidasin vajalikuks ära käia. Saabusin Õllesummerile umbes poole üheksa paiku. Esimese viie minutiga hakkas nii igav, et nahk tõmbas sellest krimpsu. Mitte kui midagi polnud teha. Mis ma rahvamassist, tossavatest sašlõkivarrastest ja lugematutest kahel jalal ringiliikuvatest õlletopsidest vahin. Mitte mingit normaalset bändi ka polnud. Kui poleks kohtunud sõpradega, oleks ilmselt Moby ajaks lihtsalt kuskile õlleputka taha külili vajunud nüri pilk taevasse suunatud. Mingit õlleisu ka polnud. Ja nii see jäi. Vedelikualasteks saavutusteks jäid üks kohv ja pudel vett. Ühe lihaseibi koos praekapsaga siiski närisin ka läbi. Delikatess polnud seegi. Nii umbes 22.30 sai platsil koht sisse võetud. Paraku kohas, kus rahvast vooris edasi ja tagasi. Kaubateele ühesõnaga. Ainult, et kaamlitele oli turjadele laotud lahtised õlletopsid, mis tegi olemise ebameeldivaks. Lisaks muidugi see, et kuna rahvamass läks nii tihedaks, siis sai selgeks, et vajalikul hetkel ei ole sealt võimalik ühistranspordi peale saada, kui sa just ämblikmees või bättmänn ei ole. Seega kurss äärealadele. Liikumine toimus tugevas vastuvoolus, sest rahvast valgus ja valgus juurde. Asi tipnes sellega, et platsil ei olnudki võimalik kontserti vaadata. Äär käras kah. Nii palju kui Moby muidugi üldse köitis. Vähe ühesõnaga. Ainsad õnnelikud olid need, kes laulukaare alusel astmestikul endale õigel ajal istekoha sebinud olid. Palju õnne neile. Niisiis jäi minu Moby nautlemine sama põgusaks nagu minu kogu eelnev huvi tema vastu. Kui ikka pole selline bänd, kelle pärast olen nõus rahvamassi taluma ja pärast seda tund aega taksot ootama, siis rohkemat ei sünnigi. Aga koju jõudsin veel ühistranspordiga ja maja ees oli veidi isegi Mobyt kuulda. Kogu lugu.

moziga uuele katsele

Ühesõnaga Morrissey Tallinna kontsert oli üle ootuste hea. Mul oli see kuues kohtumine Moziga. Saabusin pulmast ja olin natukene napsune. Võtsin alustuseks õlle ja seisin lavast umbes paari meetri kaugusel. Rahvast oli veel hõredalt. Soojendusesineja ajal sahmisingi ringi ja rääkisin tuttavatega. Peale soojendajat otsustasin, et pekki, lähen lavale nii lähedale kui võimalik. Jätsin õlletopsi kuskile vedelema ja saingi hea koha. Minu ees oli ainult kaks inimest. See, kes mulle lähemal oli, too haises räigelt higi järgi. Tundub, et pesemine on tema jaoks tundmatu tegevus. No see selleks, lõpuks nina harjus ära. Ja siis lõpuks langes riie ja seal taga ta oligi. Täies suuruses. Lugude valik oli fantastiline. Kuna ma olin lava suhtes keskel, siis minuni Morrissey käepigistused ei jõudnud kahjuks. Monitorid olid lihtsalt ees. Aga Luksemburgis sain tegelikult terekätt anda, nii et kõik bueno. Morrissey viskas kaks särki ka rahva sekka. Neist viimane maandus täpselt minu kätte. Paraku hüppas üks välismaalane hullipilk silmis ja paar tšikki kohe särgi külge ja hakkasid meeletu ahnusega seda mu käest ära rebima. Suisa sellise hooga, et lendasid ise põrandale ja kiskusid hulk kõrvalseisjaid ka endaga kaasa. Mul jäi jahmatusest lõug ripakile ja lasin lahti. Milleks maadelda. Kui ikka viisakust pole antud, siis pekki sellega. Lõppude lõpuks pole Morrissey särk tema looming, mida hindama peab. Mu elu ei oleks selle särgi pärast paremaks ega halvemaks muutunud. Lõpuks see hull välismaalane saigi särgi endale. Palju õnne talle, pangu see endale öösel pea alla. Publiku auks peab ütlema, et kuigi seal oli ka affe, oli kõik korras ja häbenema ei pidanud. Morrisseyl endal oli ka silmapaistvalt hea meel. Edev nagu ta on. Tahtsin veel ühe särgi ka peale kontserti osta, aga S-suurust polnud ja M on minu jaoks juba tiba suur. Mis teha. Õnneks rabasin Helsingis endale tuuri särgi ja seal oli S-suurust vabalt saada. Ainult kallimaks läks see lõbu veidi kui Eestis. Aga vahet pole. Peale kontserti sõidutati mind kenasti pulma tagasi. Kuulasin kogu tee - arvake keda? Õige! Smithsi ja Morrisseyd. Väga lahe, et ta lõpuks Eestis ära käis ja loodetavasti leiab uuesti tee siia. Peab leidma. Ja siis ehk natuke suuremasse kohta.
Natuke enda ärimehe oskustest ka. Mul oli kaks Mozi piletit, mille üks omanik viimasel hetkel teatas, et ta ei saa tulla ja teine oli minu oma, kuna ma sain siiski tasuta sisse. Need kaks piletit müüsin ma õige hinnaga maha. Panin küll kallima hinnaga kuulutuse üles, aga keegi ei reageerinud. Lõpuks, kui müügiks oli aega üks päev, panin originaalhinnaga letti. Kohe hakati helistama ja kirjutama. Raisk, oleks ikka pidanud vähe vahelt tegema, sest kuuldavasti said need, kes kas spekuleerisid või samasuguse olukorra pärast, nagu mina, piletid palju kallimalt müüdud. Ärimees Nossov nagu ma olen.
Olgu, nüüd Mobyle.

kõigile teile musiks minu poolt

vahelduseks eksole

mil maha lapsekingad jäid

Ma ei kavatsegi vabandada selle loo pärast.

moz / 1/4

Ma olen vist kõige laisem inimene, kes Morrissey kontserdist kirjutab. Aga parem hilja, kui mitte kunagi.
Kontsert oli hea. tegelikult isegi väga hea. Ja kui ebaobjektiivselt aus olla, siis parim. Kuna mu see nädalavahetus oli seotud pulmakülastusega, siis jõudsin Tallinnasse alles peale seitset õhtul. Aga sellest piisas. Laupäevast räägin siis eksole. Kontserdist. Ja praegu võtan hoogu, et kirjutada. Ei viitsi nagu, aga teen eelkirjutuse. Hea oli. HEA. Järgmine kord kirjutan pikemalt. Adjöö.