15 detsember 2008

pole sinu asi, kes mulle meeldib

Tulen tagasi jälle selle geiteema juurde. Mul on ausalt öeldes täiesti ükstapuha, mida selliseid inimesi koondavad organisatsioonid teevad või mis iganes. Aga ma olen seisukohal, et nad väärivad täpselt sama eluõigust nagu teisedki. Lapsendamis- ja partnerlussuhte õigustest ma ei räägi. Las see jääb poliitikute ja huvigruppide ajada. Mind häirib see jubedus, mis selle temaatika ümber toimuma on hakanud. Kui TV3 uudistesaade korraldab sms-hääletuse, kas homoseksualism on haigus või mitte, siis on ühiskonnas midagi väga valesti. Uudistesaatest rääkimata.

Olgu, ma ei vaidle, kas see on haigus või geneetiliselt kaasasündinud omapära. See on veel nii läbiuurimata probleemistik, et las ka see jääb spetsialistide tööks. Kuid oletame, kõigest oletame, et see on haigus. Olgu. Raske uskuda, kuid selline meditsiiniline koolkond veel eksisteerib, kes just seda homoseksuaalsuse põhjuseks peab. Noniii, nüüd jõuan põhiasja juurde. Kui keegi on haige, siis tavaliselt ei ole see pilkamise, põlguse, vaenamise või mõnitamise objektiks. See oleks lihtlabaselt kohatu. Haigus on õnnetus eksole. Ja haiguste jaoks on tavaliselt ka ravi. Ning haiguse üks põhilisi tunnuseid on, et see on kas inimesele endale või kõrvalseisjatele ohtlik. Kuidas küll homoseksuaalsus inimestele peaks ohtlik olema, seda ma ei tea. Pedofiilia, nekrofiilia ja zoofiilia, millega homoseksuaalsust sageli vägivaldselt kõrvutatakse, kahtlemata on. Kaitsetud inimesed ja olendid on õigusega meie kaitse all ning moraalinormide vastu ka ei saa. Kuid kui kaks täiskasvanut otsustavad omavahel asju ajada, ilma, et sellest kellegile kahju sünniks, siis seletage kulla inimesed, kuidas see nende endi ja kõrvalseisjate tervisele kahjulik peaks olema?!?! Ja kui see oleks ka haigus, siis tegeleks terve teadlaste armee sellele ravi leidmisega. Samas pole ma märganud, et kuskil instituudis sellega tegeletaks.

Olgu, las ka see olla. Jõuame tagasi suhtumise juurde. Loen inimeste kommentaare ja erinevate libakuulsuste arvamusi teema kohta ja kuulen väljendeid, "kakased nokud", "olgu omaette", "ebanormaalne", "rõve", "värdjad" jne. Ma tahaks näha inimest, kes ütleks näiteks kellegi kohta, kel on mõni füüsiline või vaimne puue, samasuguseid sõnu. Võib-olla mõni tõeliselt rumal põmmpea, kes iga asja kohta nii ütleb, aga tavainimene seda ei tee. Haigus ei ole asi, mille üle naerda ja mida mõnitada. Nüüd järsku on leitud üks nn (tõestamata!) haigus, mida igaüks võib avalikult mõnitada ja halvustada. Ja see on absoluutselt aksepteeritud. Juba see tekitab õõva. Paraku kumab kõigest sellest läbi, et tegelikult ju keegi enam ei usu, et see haigus on. Seda, mis ei meeldi, on rumalamad inimesed ikka ja alati "haiguseks" nimetanud. Hea mugav ju. Kui on midagi, millest aru ei saada ja ei soovitagi, siis on mugav "diagnoos" panna. Selline ühiskond siis. Kui me kõik kollektiivselt peeglisse suudaks vaadata või vähemalt iseennast kriitiliselt kõvalt vaadata ja omi arusaamu revideerida, saaks me ise ka ehk aru, kui ebatolerantsed ja kurjad me oleme. Vähemalt mõned meist. Aga see on kõigest pisikene unistus.
Kõik.

14 detsember 2008

kell on peaaegu viis hommikul

Jube laisk olen olnud, pole viitsinud blogi täiendada. Ega midagi põrutavat polegi juhtunud. Nii palju ehk, et Morrissey suvise tuuri piirjooned võtavad üha selgemaid jooni. Suisa Peterburis toimub kontsert. Iseenesest oleks mul seal ööbimiskoht olema, aga venksid va ohmud tahavad viisat. Luksemburgis toimub ka kontsert ja sealne saal on väga mõnus. Olen seal juba korra Mozi väisanud. Samas, ta võib ka Stockholmi ja Helsingisse tulla tegelikult. Veel muidugi ei tea. Stockholmi kontsert oli muidugi üks ebameeldivamaid Morrissey kogemusi üldse. Mitte Mozil polnud midagi viga, aga rahvas oli absoluutselt koomas. "Kuumad" rootslased, mis teha. No vaatame seda asja veel.
Sel kuul juhtus selline jama, et palk sai arvelt kuidagi väga ruttu otsa. Täitsa pekkis. Alles oli ju palgakas ja nüüd peab säästuaja, võiks öelda isegi, et karmile säästuaja režiimile minema. Saame hakkama.
Olgu, kell on üle mõistuse palju ja pean homme tööle minema. Ruttu tuttu. Adjöö.

10 detsember 2008

pahur poiss

Ma ei tea, kas teil on olnud päevasid, kui oled rahutu ja iga pisiasja peale närvis. Minul olin. Täna (kolmapäeval).
Peale tööd läksin poodlema. See pole päris sama, mis ostlema. Poodlemisel käid ja vaatad lihtsalt, ostlemisel teed rahakotirauad lahti. Ei, tegelikult ostsin ühe mütsilotu siiski. Parajalt lotu ja totu. Käisin veel mööda plaadipoode, raamatupoode ja jalatsipoode. Niisama kondamas. Allahindlusi pole ja tobe oleks praegu midagi osta. Üldse Eestist osta. Kõik on üle mõistuse kallis ja kui ka alet tehakse, siis sümboolselt. Parem sõita Soome või Rootsi.
Aga tuleme paha tuju juurde tagasi. Jõudsin mingil hetkel õhtul koju ja tuju oli kuidagi karune. Kannatamatu ja rahutu. Nagu pahur karu. Kellegi peale konkreetselt ka kauna nagu polnud. Ei teagi, miks selline tuju. Pole hullu, läheb üle.
Selline õhtu siis.

09 detsember 2008

cover lover

Pekki ma ei või, käisin korra kodunt ära ja tagasi tulles oli internet linna peale jooma läinud. Ja ma ei teagi, kas süüdistada Starmani või enda seadmeid. Igatahes ühendasin kogu värgi kell 23.30 lahti ja 23.35 tagasi ühendades hakkas tööle. Seakari mitte internet. Ilmselt pole Starmani mõtet sõimata, kuid mis minu seadmetel viga oli? Aru ma ei saa?! Nõme nõme nõme. Läksin isegi natuke närvi. Küllap oli mingi väike kala lihtsalt, aga mina seda ei taipa, sest mu tehniline taip on umbes sama hea nagu keskmise keenialase suusatamisoskus.

Sel hetkel, kui internetiseadmed puhkeasendisse keerasid, käisin oma diileriga kohtumas. Tal oli mulle Franz Ferdinandi "You Could Have It So Much Better" limited Cd & DVD edition annuseks müüa.

See on franzude 2005 aasta väljalase. Annused on odavad, aga see-eest puhtamast puhtamad.

Ajaviiteks tehke endale ühe laulu õhtu. Pakun The Smiths'i "There Is a Light That Never Goes Out" erinevaid töötlusi.Päris lahe. Nautige.

surev täheke

Ühes telesaates, mille nime ma ei nimeta, sest saade ise on väga tore, esines ükspäev selline "supergrupp" nagu Supernova. Kuulasin nende lugu ja pärast intervjuud ning ei saanud kuidagi aru, miks maakamar selliseid muusikalisi moodustisi üldse kannab. Ei ole ju võimalik, et üks bänd kõlab nagu vaese mehe Smilers. Ja te teate, kuidas see bänd mulle vastukarva kuubis on. Aga sellise muusikaga on nagu rämpstoiduga - kiire ja lihtne. Ei mingit loomingulisust ega jumalikku sädet, Köögikunstid on sellest kaugelt mööda käinud. Samamoodi selle Supernovaga, igasugu originaalsust ja loomingulisust sealt otsida on sama, mis WC-potti hea lõhnaõliga lõhnastada.

Muide, et asi selgem oleks, siis kaks definitsiooni ka. Esimese allikas on wikipeedia:
Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille heledus kasvab ootamatult miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga.
Paraku on see definitsioon eksitav, sest ilmselgelt ei ole tegemist tähega. Rääkimata miljoneid kordi kasvavast helendusest. Mis puudutab suremist ja musta auku, siis see on ainus tõene informatsioon eksole.

Teine tuleb Eesti Päevalehest, mis kirjeldab Eesti Eurolaul 2008 finaliste. Ja see on nagu rusikas silmaauku.
Ansambel Supernova on Hendrik Sal-Salleri biolagunevate jäätmete prügikast. Kõik see jama, mis isegi Smilersile ei kõlba, antakse nendele lihtsameelsetele maapoistele. Ja neil pole vist häbi ka. Mul küll on.

Aga nüüd te küsite, et miks ma seda kõike kirjutan. Ega ma ise ka ei tea. Lihtsalt kui alguses arvatu veel hullemaks osutub, siis tuleb vahel tahtmine sappi pritsida peale. Nii ka minul. Võtke heaks.

08 detsember 2008

moz tuleb ja tuleb

Veel infot natuke.
Morrissey tõmbab hoogu sisse. Nüüd kuulutas ta välja veel 12 kontserti. Ühendkuningriigis kahjuks.
4. mail Stirling'is
5. mail Dundee's
7. mail Glasgow's
10. mail Liverpoolis
13. mail Birminghamis
15. mail Great Yarmouth'is
16. mail Cambridge's
19. mail Hull'is
20. mail Hartlepoolis
25. mail Salisbury's
26. mail Londonis
28. mail Londonis
Nüüd jääb vaid oodata, milla kotkas mandrieuroopas laskub.

Hiljem siis muust ka.

07 detsember 2008

hõre läbimäng

Nonii nonii nonii, on pühapäev ja ma istun ümmarguses majas, kus mängitakse läbi seda, mis õhtul toimuma hakkab. Enda tehtud asju on ikka päris kohutav kuulata. Kogu aeg on tunne, et pole nagu see. Et oleks kindlasti paremini saanud. Ja kindlasti olekski. Oeh. Saaks juba sellega ühelepoole. Õnneks keegi seda kõike homme ei mäleta. Ega see pole staarikeste tantsutaies, millest veel terve aasta jahutakse. See on lihtsate aga toredate inimeste tunnustamine, mis nii ehk naa ei müü. Me elame peapeale pööratud väärtuste maailmas, kus olulised asjad on sull ja feim. Õnneks on veel selliseid inimesi, kelle maailmapilt ja väärtushinnangud on õige koha peal. Ega ma kedagi hukka ei mõista, aga täna on niigi hõre olla ja sellepärast olen enda ja ümbritseva suhtes natuke liiga kriitiline. Tegelikult rohkem iseenda kui teiste suhtes. Lihtsalt kass näitab käpaga minu peale ja mugistab naerda. Las mugistab, saan üle. Sellised lood.

Tundub, et Morrissey plaaditutvustustuur võtab üha selgemaid jooni. Nüüd on pooleldi välja kuulutatud neli järgmist kontserti. 1. ja 2 mail Iirimaal ja 4. ning 5. mail Šotimaal.
Friday 1st May OMAGH Leisure Center (Ireland)
Saturday 2nd May BELFAST Waterfront (Ireland)
Monday 4th May STIRLING Albert Halls (Scotland)
Tuesday 5th May DUNDEE Caird Hall (Scotland)
Loodame, et tuleb veel kontserte ja natuke lähemal ka. Peab tulema.

Olge musid.