Mis blogija ma oleksin, kui ma Eesti laulust paar rida ei kirjutaks. Alustuseks, et mulle meeldis. Muidugi ennustamisega panin veidi puusse, aga lõppude lõpuks lahenes asi paremini, kui arvasin. Ehk teisisõnu, nii nagu enamus eesti rahvast, arvasin ma, et Lenna "Rapunzel" paneb teistele pika puuga ära. Kui nad püünele esinema tulid, ehmatasin ära, kui kehv esitus oli. Täiesti valed kostüümid, nõrk esitus ja üldse kahvatu. Malcolm Lincolni esinemine oli aga nii hea, et isegi see seltskond, kellega võistlust vaatasime, tunnistas, et on hea lugu ja hea esineja küll. Hoolimata sellest, et nad polnud seda lugu enne üldse tähele pannud. No tegelijkult hoidsin ma algusest peale ML-le pöialt. Seekord toimis. Teiste esinejate kohta, et ilmselgelt vajas mõni lugu tigedat produtsendikätt. Algmaterjal hea, aga kõik muu logises. Aga see on Eesti muusika probleem üldiselt. Sepa ja Avandi kohta ei ütle midagi. Kõik kiiduavaldused on juba mujal ära öeldud. Ühinen lihtsalt. Ahjaa, Anne Erm on ikka vist vanaks jäänud.
Ühe asja kallal tahaks muidugi veel kobiseda. Mulle kohe üldse ei meeldi, kui praegused tegijad nimetavad toimunut paleepöördeks. Nii lugupidamatu ei saa olla. Oli see endine Eurovisiooni Eesti eelvoor mis oli, aga nõme on, kui hakatakse ennast teiste arvelt upitama. A'la, kõik, mis oli enne, oli sitt ja nüüd tehakse tõelist asja. No mulle ka see eurojura ei meeldi, aga väärikust ka kaotada ei maksa. Viisakas oleks endiste tegijate suhtes lugupidav olla. Vähemalt avalikkuse ees. Vot nii.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar