25 veebruar 2010

tahaks kobiseda

Ikka selle aastapäeva vastuvõtu üle. Kuna pikalt ei viitsi, siis teen lühidalt. Presidendi kõne oli täitsa kobe. Ja võrreldes eelmiste aastatega on vana ikka kordi parema etlemisoskuse omandanud. Tema esimest kõne oli piin kuulata. Mõte võis ju hea olla, aga audiokvaliteet oli umbes sama, kui pandaks mind läti keelest paberilt maha lugema. Lätlased oleksid võimatu aksendi ja valede rõhuasetuste pärast ilmselt tüdimusest krakovi vorstid. Kontsert oli aga täielik fopaa. Naiivne tekst ja mingid maskoti moodi lõvid takkaotsa. Kas ma olen nii loll ja asi oli ülidiip, aga etenduse mõte läks minust mööda. Tervik loksus ja kohati ei saanud enam aru, mis asju seal lava peal ajatakse. Aga kõik ei peagi suurt kunsti mõistma. Reporteritööd olid suht normaalsed. Kurta võiks ehk seda, et mõne intervjuu puhul oli selgelt näha intervjueerija huvipuudust intervjueeritava suhtes. Aga ma võin ka eksida. Mis puutub kätlemise sisse pikitud intervjuudesse, siis mina seda nii traagiliselt ei võtaks. Polegi vaja kõiki pingviine vaadata. Aga noh, ma pole ka sihtgrupp. Mulle piisaks presidendi kõnest ja kontserdist. Kas see jutt tuli nüüd liiga irisev ja pealiskaudne, on teie otsustada. Õnneks on siin elus tähtsamaid asju kui vabariigi aastapäev ja "uusaadli" teledemonstratsioon. Elagu Eesti!

Kommentaare ei ole: