ma olen ilus

Kõige raskem on edasi anda emotsioone - seda kõige nähtavamat ja samas kõige varjatumat inimesest. Sest see on meis kõige haavatavam ja samas teeb meid kõige tugevamaks. Ma ei oska. Kuigi vahel tahaks. Sest see on meis kõige ilusam. Kuid vahel ka kõige koledam. Ometigi, ilu tahaks ju näidata. Kas pole. Aga me oleme selles nii saamatud. Võltside tunnete esitamise meistriks on võimalik õppida, kuid see on genotsiid teiste tunnete vastu - järelikult kuritegu. Kuid nagu kuriteod ikka, sooritatakse neid omakasu eesmärgil. Raha ja võimu nimel emotsioonide ja tunnete vastu sooritatud kuriteod paraku karistamisele ei kuulu. Kahjuks. Maailm peaks muutuma. Alustan endast. Kuigi see ei õnnestu, on alustuseks kavatsusestki hea meel. Ja proovin tõhustada ka turvameetmeid enda vastu suunatud vastavate kuritegude ennetamiseks ja tõrjumiseks. Karistamise peale pole mõelnud. Ei söanda. Olge ilusad. Teate küll, mida ma mõtlen.

superpresident

USA-s algas täna öösel presidendiralli, mis päädib 4. novembril, kui üliriik ja kogu maailm saab uue presidendi. Siiani veel võib niimoodi öelda, sest hegemoonist Ameerika Ühendriikide kõrvale seni arvestatavat tegijat pole kerkinud. Seni veel pole kerkinud. Aga see on hoopis teine lugu.
Niisiis sai täna USA presidendikandidaatide valimiste avalöögina peetud parteikoosolekutel Iowa osariigis demokraatide seas esikoha Barack Obama ja vabariiklastel Mike Huckabee. Kuna vabariiklasest George W. Bush on oma partei maine suht ära kortsutanud, siis nende võitu ma eriti ei usu. Aga minus kõneleb ka tüüpiline eurooplane, mis tähendab, et ameeriklaste hingeelus ja sealsetes sisemaistes hoovustes ma kas ei orienteeru või mõistan neid vildakalt.
Igatahes Iowas sai demokraatidest 38 %-ga esikoha Barack Obama. Luuserid olid 30 %-ga John Edwards ning mõnevõrra üllatuslikult 29 %-ga kolmandale kohale prantsatanud senine favoriit Hillary Clinton. Mõnel pool rõhutatud asjaolu, et Iowa näol on tegemist üdini "valge" osariigiga, mis Obama võidu eriti paljutähendavaks teeb, ma eriti ei tähtsaks ei pea. Aga nagu ma juba kirjutasin - mida mina Ameerikast või ameeriklastest tean.
Nagu juba mitmedki analüütikud on rõhutanud, on seekordsed valimised mõnevõrra erandlikud, kuna esimest korda pärast 1952. aastat ei kandideeri ametisolev president või asepresident. Asja teeb keeruliseks ka see, et programmist tähtsamakski on kampaaniaks kogutud rahasumma. Selles läheb demokraatidel hästi. Kuid see selleks. Olgugi, et enamusel mu blogi lugejatest on täiesti savi, kes USA järgmine president on, jahutaks teie Iowa nõupidamise tulemustest tekkinud olematut kirepuhangut. Tegemist oli ikka rohkem meediaüritusega, mitte lõpliku selgusega Valge Maja järgmise peremehe/naise osas. Tõsi, Obama sai ilmselt mõnusa positiivse emotsionaalse laksu edaspidiseks kampaaniaks, sealhulgas järgmisel teisipäeval toimuvateks eelvalimisteks New Hampshire's.
Kuid las need eelvalimised olla. Miljoni dollari küsimus on, kas tõesti järgmine USA president on naine või hoopis mustanahaline. Kes neist iganes selleks saab, on ta esimene USA ajaloos. Esimene naine või esimene mustanahaline. Ja see on tore.

Pildil:
Barack Obama (ema on tal kusjuures valge) ja Hillary Rodham Clinton.


America Is Not The World

America, your head's too big
Because America
Your belly's too big
And I love you
I just wish you'd stay where you is

Oh.. in America
The land of the free, they said
And of opportunity
In a just and a truthful way
But where the president
Is never black, female or gay
And until that day
You've got nothing to say to me
To help me believe

Oh.. in America
It brought you the hamburger
Oh well America you know where
You can shove your hamburger
And don't you wonder
Why in Estonia they say
Hey you big fat pig
You fat pig, You fat pig

Steely Blue eyes
With no love in them
Scan The World
And a humourless smile
With no warmth within
Greets the world
And I, I have got nothing
To offer you
No-no-no-no-no
Just this heart, deep and true
Which you say you don't need

See with your eyes
Touch with your hands, please
Hear through your ears
Know in your soul, please
For haven't you me with you now?
And I love you
I love you
I love you
And I love you
I love you
I love you

raadio 2 välismaa aastasitt

raadio 2 aastahitt

käed taskust välja poiss!

Ahjaa, ma pole teile veel oma ära ehitud jõulupuud tutvustanud. Napilt jõuan. Tal endal ka hea meel inimesi näha.

mažoorselt

Sellest, et teil teistsugune muusikamaitse on, pole midagi. Ausalt.



Päris ausalt.



Ma ei valeta.



Ainult vassin natuke.

kallis aasta

Rumal lugu tegelikult. Nii suurt tekkivat lõhet ei mäleta enam 90-ndate algusest saadik. Ma ei tea, kas ma olen paranoiline, aga ma ei näe helget tulevikku. Kohe üldse ei näe. Selles mõttes, et Eesti lihtsalt elab üle oma võimete. Mitte kõik, aga kohutavalt suur osa inimestest ei tarbivad, nagu oleks neil ainult aasta elada jäänud. Ma ei usu pehmet maandumist. Enam ei usu. Kui valitsus jättis tõelise AASTA TEO tegemata ja ei suutnud eurole üle minna, siis see on selgeks märgiks, et see laev on ammu juhitavuse kaotanud. Kaugel see kallas enam on. No olgu, majandus majanduseks, kui raha enam pole, siis teda lihtsalt pole. Mentaalselt on asjad veel hullemad. Nii massiline põmmpeade kapist välja tulek võtab lihtsalt ahhetama. Tundub nagu oleks "elu peremeheks" olemine mingi norm. Aga mis ma ohin, siia ma sündisin ja parata pole midagi. Äkki leian midagi head ka. Lapsi sünnib palju ja ehk näevad nemad Eestit, kus eliitkoolid surevad välja, kus inimesed ei ole mitte riigi pärast, vaid vastupidi, võimu ei teostata mitte tugevamate, vaid nõrgemate huvides, inimesed hoolivad teineteisest, ühiskondlikest kokkulepetest peetakse kinni ja järgitakse põhimõtet tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks. Head uut aastat!