putinlik klistiir

Vaatasin RTR Planeta't. Jube. Kohutav. Õudne. Õõvastav. Isegi nõukaajast ei mäleta sellist ajupesu ja ühepoolset propagandat. Sõnad sõnad sõnad, mitte ühtegi fakti. Televisioon on ju piltuudis. Aga kui seda pole, siis pole. Ainult hala, millele, mitte ühtegi konkreetselt fakti ei anta, pildiga ma mõtlen. Nii perses on Venemaa meedia. Nii PERSES, et pole ime, et mikroskoopiline Eesti on vahel nende suurim vaenlane. Ei aja nutma ega naerma, lihtsalt hoia peast kinni ja ahheta.

pätt jääb pätiks

Kuna Vene agressor on Gruusia riigiasutuste veebisaidid küberrünnakutega rivist välja löönud, siis on Georgia välisministeerium kolinud aadressile georgiamfa.blogspot.com. Soovitan pilk peale heita.

Kaart Vene agressori õhurünnakute sihtmärkidest Gruusias.

hommikused puisted

Mul on kahju, et ma veini ei joo, muidu ostaks Gruusia (Georgia) omi. Mineraalveega on teine lugu, Borjomi ma ostan ja tarbin.

See, mis Gruusias toimub, ajab nördima. Kuigi mul pole Venemaa suhtes mingeid illusioone, mõjub avalik agressioon alati masendavalt. Kui Vene sõjalennukid pommitavad teise iseseisva riigi territooriumit, siis on asi juba vägagi kurjast. Ja tuleb meeles pidada, et Venemaa katsetab alati piire. Kui mingi sigadus läbi läheb, asutakse järgmiste kallale. See on küll kohatu võrdlus, kuid üsna sarnane paralleel, aga ka lapsed teevad nii. Seni kuni on kas paika pandud või sulle kaela peale istunud.

Maailm muutub. Paraku on need muutused seotud eelkõige meie jaoks ebameeldivate suurjõududega nagu Venemaa, Hiina ja islam. Kuigi viimaste puhul mängib killustatus neile endile karuteene. Õnn ja õnnetus nendesinaste suurjõudude puhul on tohutu ja fataalne sõltuvus energiatoormest. Venemaa ja islamimaad suplevad naftadollarites, aga kui kaua? Hiina kasv sõltub otseselt sellestsamast energiatoormest. Olgu, see jutt läheb nüüd täiesti rappa, hakates polemiseerima ebamäärase (eneriga)tuleviku üle. Haakides sinna sisse kauge tuleviku sinilinnukesi. Kuid jah, maailm muutub.

Kuid ikkagi, Gruusia sündmused teevad murelikuks. Lisaks on alanud propagandasõda. Kui ikkagi kasutatakse sellist retoorikat:"Vene üksused on Tshinvali täielikult vabastanud Gruusia sõjaväest..." "Vabastatud"??? Mis ajast Lõuna-Osseetia on Vene Fõderatsiooni osa? Mis vabastamine? Lisaks muidugi kunagi tehtud viga - kui mingit territooriumit, mille elanikkonnast vist üle 80% (ma võin ka eksida) on Venemaa kodakondsusega, saadetakse kaitsma sama sama kodakondsusega "rahuvalvajad", pole neutraalsust mingilgi moel võimalik tagada.

Sitt lugu igatahes.

Soovitus:
Ostke autodel paagid kütust täis. Venelased pommitasid Poti sadama ja Bakuu-Tbilisi-Tseihani torujuhtme sodiks.


Eesti valitsust ei viitsi kiruda. Nii palju vaid, et remonti oleks vaja.

Fotod: www.reuters.com

raisus maailm

Vilets nädal. Algasid ajaloo kõige räpasemad ja politiseeritumad olümpiamängud ning tundub, et Gruusia (Georgia) ning Venemaa vahel algas sõda. Väga kurb. Seda enam, et see kõik on ettearvamatu lõpuga. Venemaa on pidevalt seal suskinud ning ega USA-gi puhas poiss pole. Tal lihtsalt on vaja omada seal regioonis vähemalt ühte tugipunkti. Loogiline muidugi. Aga olgu, ma ei hakka siin ja praegu asja olemust seletama. Eks saate sellest ise telekast või lehtedest lugeda. Rahvusringhääling saadab sinna ka oma korrespondendi.

Väike kaart. Põhja-Osseetia kuulub Vene Föderatsiooni koosseisu. Gruusia loeb Lõuna-Osseetiat enda territooriumiks.


Venemaa on aastasadu juba Kaukaasias oma mõjuvõimu küünte ja hammastega hoidnud. Teatavasti tulevad sealt mitmed gaasi- ja naftatorukesed, mille kontrolli all hoidmine on suurjõududele nagu veri haikalale.
Vene kotkas Abhaasia ja Lõuna-Osseetia kallal.


No comments.


Kui ebavõrdne see olukord on:
Elanikkond: Gruusial-4.6 miljonit; Venemaal-140 miljonit
Armee: Gruusial-18 000; Venemaal 400 000
Tanke: Gruusial-128; Venemaal-23 000
Lahingulennukeid: Gruusial-9; Venemaal-1736

häbi

Hiina olümpiamängud on minu jaoks aina rohkem omandamas vastikut kõrvalmaitset. Palju lubadusi, vähe villa, võiks öelda. Aina ülbem suhtumine, mida enam on selge, et mängud tulevad. Nüüd seda enam. Eile tuli ETV-st dokumentaal, mis oli nii tülgastav, et ajas südame pahaks. ROK-i ametnikud ja muud tegelinskid kiitsid Hiina arengut. Lisaks oli Hiina ajaloost loodud selline idiootlik võltspilt, mis suisa öökima ajas. Piinlik. Jälk ja üdini valet täis film oli. Kõige piinlikum oli, kui mingi olümpiamängude ametnik tuletas meelde 1972 aasta OM-i, kui palestiina terroristid Iisraeli olümpiameeskonna mõrvasid. Tuletan meelde, et tol korral korraldati vaid mingi tühine leinaseisak ja pandi mängudega lõbusalt edasi. See oli on ja jääb OM-i kõige suuremaks häbiplekiks, mida mitte kunagi ei õnnestu maha pesta. Sellest ajast alates pole olümpiamängud enam mitte kunagi need, mis nad idee järgi peaks olema.

Hiina mu hiina.

Olümpiamängud on hoolimata nendest idiootlikest slõuganitest, mis 24/7 kõlavad, ei midagi muud kui üks tavaline müügiartikkel, nagu pesupulber. Edu sulle Gerd Kanter! Ja sulle ka Raul Rebane, kes sa allkirjadest nõnda hästi jagad.

pisut pilte

Mis on linnukesel muret...




...kus ta saab või mis ta sööb...



Suur koer kaevab muudkui auke. Kaks versiooni: 1) Tal on palav ja tahab varju, 2) Viilib küüsi.


Isa siberist toodud seemnetest istutatud seedrid.



Maja valvurid.


Metsa taga keedetakse kartuleid.


Hobuslik uudishimu


Trenn.


Blond ja brünett.


Kolmainsus.


Puhas ilu.


Ja lõpetuseks.

Lahe kiiver eksole.

pealkirjata

Pole jõudu veel midagi kirjutada. Homme ehk panen mõned pildid üles, mida maal tegin.

Koerake ikka ootab, aga hakkas lõpuks sööma ja mingeid elurõõmu algeid on märgata.