Pariisis näeme, juba 4 veebruaril

Mul on täna kurb tuju. Mitte et ma paanitseks või voodi all halaks, aga see tuli nagu uduloor peale. Elu on liiga keeruline. Liiga. Ei saa kõike, mida tahaksid. Mida aeg edasi, seda vähem saad. Võib-olla on asi minus kinni. Kindlasti ongi. Elu on täis niite, mis sind inimeste, kohustustega, plaanidega jne seovad. Mida aeg edasi, seda rohkemate niitidega sa ühendatud oled. See paneb su elu kindlatesse raamidesse. Sest nende niitide katki tõmbamine teeb alati kellegile haiget ja/või toob kaasa majanduslikke tagasilööke. Aga vahel on vaja mõned niidi katki rebida. Mis siis, et haiget teeb. Mis siis, et hirmus on tundmatusse hüpata. Peab. Ainult et kuidas seda tarkust leida, mis ütleb sulle, millal see õige ja millal vale on.

Please, Please, Please Let Me Get What I Want

Good times for a change
See, the luck i've had
Can make a good man
Turn bad

So please please please
Let me, let me, let me
Let me get what i want
This time

Haven't had a dream in a long time
See, the life i've had
Can make a good man bad

So for once in my life
Let me get what i want
Lord knows, it would be the first time
Lord knows, it would be the first time

muah on onnelinen

Nüüd on nii, et veebruari alguses kerib Toasiga oma saba selja peale kokku ja kablutab Pariisi Morrissey kontserdile. Pileti eest on makstud ning nüüd tuleb lennupiletite ja öömaja pärast rabelema hakata. Kui öömaja pärast ma ei muretse, sest Pariisis on mustmiljon hotelli, siis lennupiletid tuleks küll rutem ära osta, kuna need kurinahad lähevad ajaga kallimaks. Aga rahul olen ikkagi ja mu rahulolev ning õnnestavates toonides riugamine kostub kõigi nelja koma nelja ilmakaare poole.

We confirm your seats purchased on our web site olympiahall.com for the show
Here are the details of your order:
MORRISSEY - Monday 04 February 2008 at 20h00
L'OLYMPIA - Bruno COQUATRIX 28, boulevard des capucines 75009 PARIS

KULD SETTIB PÕHJA

Tuletan teile kallid lugejad meelde, et kui kerite blogilehekülje lõppu välja, siis seal on pleier. Samal ajal, kui minu kiledate karjatuste tekstiversiooni loete, pange see mängima. Miks? Sest see on hea.

minu pangakonto nr on ...

Toasiga nutab. Äää-ääää-äääää! Toaseale pannakse järgmisel nädalal breketid. Alguses ühele hambareale ja paari kuu pärast teisele. Minust saab ametlik nohik. Aga mitte see ei pane mind pillima. Õigemini paneb, sest see maksab raha, aga seda on mul jube vähe. Liiga vähe. Sest vaadake kulla inimesed, allpool on ühe väikese kontsertuuri graafik, kuid selle külastamine nõuab jällegi vahendeid ehk RAHA. Aga raha on ... saite juba isegi aru. Äää-ääää-äääää!





Moz tour:
Jan. 16 Clermont Ferrand - La Cooperative de Mai
Jan. 18 Strasbourg - La Laiterie
Jan. 19 Lille - Aeronef
UK
Jan. 21 London - Roundhouse
Jan. 22 London - Roundhouse
Jan. 23 London - Roundhouse
Jan. 25 London - Roundhouse
Jan. 26 London - Roundhouse
Jan. 27 London - Roundhouse
Jan. 30 Doncaster - The Dome
Feb. 1 Sunderland - Sunderland Empire
Scotland
Feb. 2 Edinburgh - Edinburgh Playhouse
France
Feb. 4 Paris - L'Olympia

paras talle

Nii mulle meeldib. Nii peab muuskalisi kiirtoite kohtlema.

piilusilmad tulevad ehk appi

Valimised Venemaal läksid nii nagu oodatud. Putinlased tsementeerisid oma võimu ja vähemalt mõnda aega asjad ei muutu. Tõsi, seda on juba kordi leierdatud, et uus president, kes valitakse (nimetatakse) 2008 märtsis, võib kaasa tuua täiesti uue olukorra. Ma tahaks näha, kuidas see uus härrasmees jätab kasutamata presidentuuriga kaasa käiva võimutäiuse. Vene ajaloolist kogemust ja rahvusliku eneseteadvuse eripära arvestades on see peaaegu võimatu. Tõsi, puudel-tsaare, kelle kaelarihm kenasti lipsu varju peidetud, on seal ka varem tegelikult troonil istunud. Samas olen ma üks nendest, kes arvab, et Putini tähel ei ole määratud enam kaua särada. Seda mitmel põhjusel. Esimene juba eelpool kirjeldatud variant, et uus president lihtsalt ei taluks sinekuuriks olemist. Teiseks on selge, et ainult tooraine ekspordile toetuv majandus pole lihtsalt jätkusuutlik. Kolmandaks ei tasu alahinnata lühikeste, kuid tormiliste jeltsinlike demokraatiaponnistuste aastatel külvatud seemne jõudu. Kui režiim ikka väga rõhuma hakkab ja majandus vabalangusesse läheb ja/või käsumajanduseks moondub, hakkab see seeme jõudsalt kosuma. Kuid loota, et putinlikud grenaderid taandumislahingut ei anna on asjatu. Paraku peetakse ka neid võidu nimel ning vahel see ka õnnestub. Liiga sügavalt on Vladimir Vladimirovitš venemaalaste südamesse kasvanud. Kuid jah, eks spetsialistid teavad rohkem, aga midagi head sealt oodata ei ole. See on kindel. Euroopa Liit on Venemaa jaoks naerukoht juba ammu. Ainus, kes sellest aru ei saa, on meie Schröderid, Berlusconid jt. Ning pole Eestil ka midagi head oodata, kui asjad samamoodi edasi arenevad. Nii kurioosne kui see ka pole, on Eesti ainus lootus Hiina. Venemaa kaug-ida nurk on ikka väga-väga suure löögi all ning seda õgardit, kes teda sealt pureb, ei saa kerge vaevaga enam küljest ära raputada.
Siuksed mõtted vot.

kolmas päev

Absoluutselt ajuvaba!!! See lihtsalt ei ole võimalik!!! Miks? Miks? Miks??? Ühesõnaga, kuu aega tagasi kadus mul internet ära. Kuhu? Kes seda teab. Ja kui kristalselt aus olla, siis ega see minu internet polnudki. Ja ma ei saanudki aru, kelle oma tegelikult. Ta lihtsalt oli olemas ja asi vask. Mina muudkui surfasin ja kirjutasin ja laadisin ja... . Ma tean, ma tean, see pole ilus. Mõned nimetavad seda suisa varastamiseks. Aga mina küsin vastu, miks nad siis seda parooli alla ei pannud ja muid trikke ei teinud. Onju eksju. No nii. Hakkas see internetita elu mind ära tüütama ja läksin eile ning tellisin endale Starmanist korralikult kolmikpaketi. Järgmisel laupäeval tullakse ja pannakse sisse. Olin rõõmus ja olin rahul. Iseenda ja maailmaga. Ja eks blogi ka rõõmustas, sest töö juures ei viitsinud seda täiendada. No ei viitsinud ja kõik. Tore eks. Maailm pöörleb ning eluaastaid on ka veel mitme kümnendi jagu antud. Lisaks teadmine, et ega see talv meil igavesti ka ei kesta, kui seltsimees Putin just tuumatalve ei orgunni. Sõitsin eile peale Starmanis käimist maale vanemate juurde ja nautisin mõnusat maaõhku. Tore oli. Täna õhtul kiman linna tagasi, astun koju, lülitan oma valge sisse, et iTunes'is toimetada, kui äkki kauakadunud internetiühendus mulle laksaki kahe silma vahele lajatab. Elu on imelik. Aga mingid mõtted mul tulid. Naerge naerge, aga kuna ma olen religioosne inimene, siis äkki sellel tüübil, kellesse ma usun, viskas üle. Et mis sa varastad poiss. (ohkasin vahepeal sügavalt) Olgu olgu, las ma olla opakas ja kiiksuga, kuid ma tõesti arvan, et nii võiski olla. Kuid pead ei anna.