lehkav isamaa

Lõpuks ometi on õhus kevadet. Andis teist alles oodata. Muidugi aknast välja vaadates on tänav koledust täis. See mustus, mis sulavate lumehangede peal laiutab, on päris inetu vaatepilt. Ja muidugi see muu saast, mis välja sulab. Aga sellest hoolimata on tore teada, et varsti ei pea paksu jope ja mütsiga väljas tuiama. Ja linnud hakkavad laulma (röökima). Ja õhk täitub kevade aroomidega. Mõnus. Ei jõua ära oodata.

Elust ka.
Käisin siis ühel ainsal Tallinn Music Week'i kontserdil ka. Sel aastal läks kuidagi nii, et rohkem ei jõudnud. Ei hakanud akrediteeringut ka sebima. Õnneks sain pileti poole odavamalt. 10 euro asemel läks see lõbu maksma 5 euroopa raha. Feissaris kolleeg pani seina peale müügikuulutuse ja loomulikult krabasin ära. Elagu internet. Aga käisin siis laupäeval, 26. märtsil Von Krahlis. Põhiliselt Ismo Alanko pärast. Naljakas oli see, et tüüp tegi peaaegu täiesti ingliskeelse etteaste. Tõe huvides peab mainima, et see keel ei sobi talle. Soome keeles kõlab hoopis paremini. Aga eks ta tegi seda nende agentide ja asjapulkade pärast, kes seal delegaatidena uusi andeid otsisid. Ewert and The Two Dragons'i vaatasin ka ära. Tüübid mängisid oma uue plaadi lugusid. Ütleme nii, et nad üllatasid mind. Positiivses mõttes loomulikult. Nende esimene plaat on pehmelt öeldes igav. Uus tõotab aga tulla parem. Ootan pikisilmi. Siis vaatasin Iirist ka kolme loo jagu, aga kuna rahvast oli liiga palju ja elamiseks enam õhku ei jätkunud, lasin jalga. Iirise kohta pean ütlema, et mingi eriline lemmik ta mul ei ole. Esiteks on teda kuulates kogu aeg tunne, et ta kaverdab kedagi. Kõik lood on kuidagi nagu kuskil enne olnud. Aga võib-olla ma teen talle liiga sellega. Ja teiseks mulle lihtsalt ei meeldi ta hääl. Selline "suur tüdruk teeb beebihäält". Lisaks ei viitsi ma peale Kate Bushi, Björki ja mööndustega ka Kerli Kõivu samat tüüpi häälitsemist kuulata. Aga nagu ma ütlesin juba, see et ta mulle ei meeldi, ei tähenda, et temas midagi poleks. Paljudele ta meeldib ja see on tore. Niisiis, TMW oli minu jaoks lühike aga tore. Nüüd siis 14. aprill SEKSOUND GOES FOLK ATTACK ehk Mari Kalkun, Alasdair Roberts ja Imandra Lake Von Krahlis. Ning 17. aprillil White Lies Rock Cafes. Neid ootan suurema põnevusega kui Cut Copyt. Aga sellest olen ma juba kirjutanud.
Ongi praeguseks kõik.