siseelundite meeleavaldus

Võiks sisekaemusega ka tegeleda vahelduseks. Et kuidas mu õrn hing elab. Keskmiselt. Tõesti. Sest ühest asjast olen ma aru saanud või õigemini suurest hunnikutest asjadest. Ma ei kõlba (ei taha) spiooniks, tippjuhiks, vallandajaks, piletikontrolliks, juuksuriks, programmeerijaks, pugejaks, pornostaariks, linnuloetlejaks, liinitööliseks, poliitikuks, homobaari omanikuks, üldse baari omanikuks, selgeltnägijaks, ärimeheks ammugi, põllumeheks, sõjaväelaseks, filmikriitikuks, muusikast rääkimata, taksojuhiks, rumalate inimeste töökaaslaseks, kuulsuste elu ja muid kollaseid uudiseid kajastavaks ajakirjanikuks, autoremondilukksepaks, sukeldujaks, stjuuardiks ja piloodiks, prostituudiks, klienditeenindajaks, narkoärikaks, arstiks ja üldse meditsiinitöötajaks, sportlaseks, politseinikuks, reformierakondlaseks, lasteaiakasvatajaks, tehnika-jejejejee-inimeseks, botaanikuks, tsirkuseartistiks, metsavahiks ja muidugi jahimeheks, noorsootöötajaks, ehitajaks, transporditööliseks, pulmaisaks, mänedžeriks, ismiks, tikkijaks, tantsijaks, moekunstnikuks, naisteajakirja toimetajaks, kriminaaliks, kuningliku pere liikmeks, kummituseks, ainult klikliks teie arvutis, tsirkuseartistiks ega ämblikmeheks, riigiametnikuks, upsakate-ennastäis-staaritsevate saatejuhtide toimetajaks, näitlejaks, joodikuks, valgeks ekraaniks teie elufilmile, soovimatuks vastutulijaks, talve nautivaks olendiks, linnuks, loomaks ega ussiks... pakkuge ise ka, aga ärge solvake,,,

x x x

Tänane päev läks iisisti. Kirjutasin eile kella nelja-viieni öösel lugusid kokku ja tänane montaaž kulges kergelt. Mingi tunnike või poolteist olin platsis ja siis sain vabakäigu. Käisin korraks töölt läbi mõtteid genereerimas ja siis põikasin Viru keskusesse. Aga kuna rahamäed sahvris on sootumaks kokku kuivanud või hiigelhiirte poolt laiali tassitud, siis pikemalt tšillima või hängima ei jäänud. Kobistasin koju. Püüdsin natuke veel tööd teha, aga viimased terve mõistuse raasud karjusid Ernesaksa taktis, et PUHKA PUHKA PUHKA!!! Kui juba lauluisa taktikepp miskit tiksutab, siis peab kuuletuma. Puhkangi. Nagu mauk. Homme pean küll tööle minema, aga pekki sellest eksole.

Ahjaaa, täna pean kindlasti lotopileti ostma. Mul on tunne ja mitte ainult minul, et kui ostan, siis võidan. Käisin kolleegiga tööl koridori peal juttu rääkimas ja panin ukse kogemata kinni. Võtmed nagu alati, jäid sisse. Kolleeg aga passib samas toas bossiga ja käisime kontrollimas, äkki tema laual on midagi ukselukule suupärast. Mitu võtit oli ja kohe esimene keeras. Mis tähendab, et täna on vedamise päev. Jah, anje andeks, aga seekord pühite te džäkpotist suu minu kasuks puhtaks.

Aga muusikamaitse on mul enda arust ikkagi hea.

pioneeri mölapidamatus maksis talle koha

Raporteerin.
Täna oli terve päev mööda Eestit kärutamine. Valgustasime inimesi rohelise valgusega ja mina küsisin küsimusi.
Umbes kella 19 paiku jõudsime Tallinnasse tagasi.
Peale seda 1,5 tundi materjali läbivaatust ja ülesmärkimist.
Umbes kell 21 jõudsin koju.
Nüüd vaatan kirjutatut üle ja panen rida kokku.
Homme (täna) on esimene kokkukeevitamine.

Lühikokkuvõte: võttepäev, intervjuud, läbivaatus, loo kirjutamine ja montaaž.

Küll on tore olla ori.

Ja ma ei suuda seda pilti siia üles riputamata jätta.


Ja kell on juba pool kaks!!!

sul läheb vaja vaid hõbedast tordilusikat

Tegelikult ma ei nurise. Kuigi vaba aega muffigi enam pole, pole masendus mind murdnud. Ja loteriipiletiga võidan ma niikuinii. Kõik teised halvad asjad proovin endaleiutatud stressiravimiga kontrolli all hoida. Aitab.
PS. Praegu tuleb telekas minski päris nõme libahundifilm. Naljakas suisa. Aga ma ei pea ju vaatama eksole. Ei vaatagi. Lähen tuttu.
Nii lühike see sissekanne tuligi.

alaline hala

Kurdan natuke oma töist saatust. Asi selles, et lähemal ajal ei ole mul üldse puhkepäevi. Töö sööb kõik ahnelt ära. Sel nädalavahetusel teen kuni neljapäevani põhitööd ja reede ning laupäev rassin kõrvalasja teha. Pühapäeval naasen jälle põhitöö juurde. Kus on õiglus ma küsin?!? Ma olen ennast nagu viimane ori tööle ohverdanud. Ja mida ma vastu saan? Natuke kroone ja kõik. Oleks, et palju, aga ei, näpuotsaga. Ei ole õiglust siin maa peal. Ja kui ongi, siis on ta puhkusel. Eks ma ootan ta ära. Ükski puhkus ei kesta igavesti. Küll ta ükskord mu uksele koputab ja suured hambad irevil tervitab. Nii on. Ajeee.

kollane, hobujõuline ja sõbralik nupuke

Täna on jälle laulu- ja tantsusaadete päev. Ma olen vist hälvik. Mulle ei lähe absoluutselt mingite tähekeste kägisemised ega koperdamised korda. Ma ei saa aru, miks inimesed neid saateid vaatavad. Pekki, laulgu ja tantsigu, aga mis see minusse puutub. Miks seda näitama peab. Miks mind peaks kottima, kuidas keegi poliitik, tantsib või laulab. Mind ei koti ka, näiteks millises poes ta käib ja mida ta millestki, mis tema professiooni ei puutu, arvab. Aga see tungib läbi ukse ja akna minu isiklikku inforuumi ja risustab seda mõttetu haisva saastaga. Ma olen juba väsinud neist kollastest-roosadest "uudistest". See sõnnik peaks olema korralikust ajakirjandusest betoonseinaga eraldatud. Teed näiteks postimehe veebiversiooni lahti ja oled sunnitud neid jõledaid pealkirju lugema. Juba see tekitab ängi ja viha. JÄTKE MIND RAHULE!!! Oeh, ega minu virisemisest kasu pole. Tuleb kuidagi edasi elada. Vähemalt võin ma käe südamele panna ja kinnitada, et ma ei ole alates augusti lõpust MITTE ÜHTEGI kroonikat, justi ja muud sarnast paska lugenud. Ja uskuge, vaimne tervis on hulga parem. Elukvaliteet ei ole halvenenud, vastupidi. Soovitan.
Et mitte vihased noodid kõlama ei jääks, siis lõpetan natuke positiivsemalt. Vähemalt üritan. Sain lõpuks nii kaugele, et käisin autoga hoolduses ära. See on tore. Paraku lõi arve selle eest mul hinge kinni. 10679 eesti raha taheti!!! Jube. Hooldus on puhas väljapressimine. Näiteks ütlesin neile, et palun, ärge mulle klaasipesuvedelikku pange. Ma teen seda ise. Ei. Affid panid ja koorisid selle eest 116 krooni. Pealegi ei pannud nad klaasipesupaaki korralikult täis. Mingi liitri jagu oleks veel saanud panna. Ise täites saan ma 50 krooniga hakkama. Audi esindus on nõme. Järgmise hoolduse teen kindlasti mujal. Ma ei pea nagu loll ennast hingetuks maksma. Ahjaa, mul põles enne armatuuril heitgaasi tuli. Hoolduses lubati likvideerida, et ilmselt on probleem mingis katalüsaatoris. Sittagi. Hooldusest ära sõites oli kõik bueno, aga kui samal päeval teist korda sõitsin oli tuli jälle platsis. Järgmisel nädalal teen vihase kõne. Sellised jamad lood siis. Hunnik pappi ja suitsev summuti.

No ei õnnestu kuidagi positiivselt lõpetada. Aga proovin siiski. Tervitan kõiki sõpru ja soovin neile sooja talve.

karabass barabass minus

Kallid lapsed, täna tahan teile jagada õpetussõnu selle kohta, kuidas pole õige laupäeva õhtut veeta. Kuigi pealtnäha oli kõik õige, ajas üks pisiasi kõik lörri. Aga alustame normaalsest. Eile oli pikk ja raske tööpäev ning kui see lõppes, otsustasin seda tähistada. Üks vaheetapp oli õnnelikult möödas. Läksin peale tööd koju ja avasin väikese humalajoogi. Natukese aja pärast tulid paar sõpra ja võtsid mu takso peale. Sihtpunkt: sünnipäev. Oli keskmiselt tore. Peale seda läksime linna. Bosse peole. Rahvast oli palju. Pärast seda viis väike teerajake mind Levist Välja. Seal jõudsin väga vähe olla - tellisin takso ja läksin koju. Kõik oleks olnud hea ja tore, aga ma olin päeval söönud ainult kausitäis suppi ja kõik. See ei ole normaalne. Pidu ei tohi mitte kunagi tühja kõhuga pidada. Esiteks on alkohol siis agressiivsem ja minul läheb süda ka pahaks. Nii ka juhtus. Peo lõpus oli tegemist ainult iseendaga ning mingist normaalsest suhtlemisest ei tulnud midagi välja.

Aga nädalalõpu pidudel on ainult üks eesmärk - see on sotsiaalne tegevus, mitte mõttetu alkoholitarbimine. Nii läkski kõik lörri. Üritan edaspidi tühja kõhuga mitte pidutseda. See on nii mulle, kui ka teistele, parem. Pole ju kena, kui õhtu mõttetult täis pea ja iiveldusega lõppeb.

Ja kui juba südame puistamiseks läks, siis mingu pulgad ka eksole. Ma käitusin jube ebaviisakalt ka eile. Kadusin kellegile ütlemata lihtsalt ära. Tellisin takso ja sõitsin koju. Kui keegi, kellega mina koos olen, nii ära kaoks, siis ma oleksin küll natuke nõutu. Pehmelt öeldes. Piinlik igatahes. Nii pole ilus. Vabandan. Olen tulevikus parem.
Olgu, ehk kirjutan pärast midagi veel. Seniks ciao.