Kevad üritab tulla ja tulla, aga miski siiski takistab teda, Kes, see vajab väljaselgitamist. Andke vihjeid. Asjaga tegeleb Eriti Soojade Ilmade Saabumist Takistavate Elementide Ellimineerimise Keskus. Kõik vihjed saavad heldelt tasutud. Soojade kevadilmadega.
See nädal on olnud kuidagi eriliselt ebastabiilne. Kord hea tuju peal, kord halb. Senine seis ei luba pikemaajalisi prognoose teha. Lisaks ajab pidev majanduskasv mind närvi. Uskuge see ei ole hea. Sest vaadake, kui majandus kasvab aga minu palk mitte, siis ei too majandusedu mulle mitte paremat elu, vaid ma jään päevast päeva aina vaesemaks. Ühel hommikul dušši all puhtamaks saades, muutusid mu mõtted mustemaks. Mõistsin, et ma olen ikka päris vaene. Sain aru, et ma ootan pikisilmi majanduskrahhi. Ootan, et kõik vastu taevast lendaks. Et Ansip tunnistaks, et eurole üleminek on tema valitsuse ajal võimatu, sest tal lihtsalt puudub igasugunegi idee ja julgus midagi ette võtta. Et Lipstok tunnistaks, et mudaärist käte külge jäänud pori ei lase tal mulli lõhkemist takistavatele määrustele allkirja panna ja jutt pehmest maandumisest on lihtsalt varasemast ajast külge jäänud komme udu ajada. Et kuigi Skandinaavia isandad on mures, ei lase kasuminumbritest moodustunud käerauad neid Baltimaade allasutusi ohjeldada. Et tööandjad oma kasumimarginaalidest eufooriasse aetud arunatukesega veel jultunumalt töövõtjaid põlvili suruvaid seadusandlikke soodustusi välja pressiksid. Ja et rahvas, see amorfne ollus, ikka ja jälle parempoolseid ja liberaale valiksid. Sest kui see nii läheb, ei ole krahh enam kaugel. Ja kui kõik läheb nii nagu ma loodan, siis ei ole ma enam vaene. Siis on mul põhjust oma sissetulekute suurusest rõõmu tunda. Ja ma olen õnnelik ja kallistan teid. Kui ma just töökohta ei kaota.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar