15 juuli 2010

elagu puhkus ja mängud

Hurraa, hurraa, hurraaaaaaaaa! Täna kell 21 algab puhkus! Minu nädala "Suveniir" tõmbab otsad kokku ja järgmistel nädalatel juba uued saatejuhid ja toimetajad. Ausalt öeldes pole seda saadet eriti raske teha olnud, aga suvine "hapukurk" on ikka ilmne tõsiasi. Jaks on ka otsas. Puhata ja mängida tahaks juba. 16. augustil läheb mu järgmine saade eetrisse, aga siis on loodetavasti juba elu Eestimaale tagasi tulnud. Tegelikult on olnud hea nädal. Muusika, mis me saatesse saanud oleme, on olnud äge. Mitte mingi peavoolu jama. Esimeses saates Põhja Konn, mis oli hästi lahe noorte kuttide progebänd. Teises saates oli Bad Apples oma tuntud headuses. Kolmas saade oli lotokolmapäeva tõttu lühike ja seal musa polnud. Tänaseks tahtsime Badass Yukit ja isegi kokkulepe oli olemas, aga asi takerdus kahjuks tehniliste jamade teha. Selle aemel tuleb mingi Viljandi folgi asi. Ma ise küll sellise muusika fänn pole, aga mis siis, halb see ka ei ole. Kuid nüüd algab puhkus.

Sel nädalavahetusel on siis Positivusele minek. Esialgu ei teagi veel, kas üksi või tuleb keegi veel. Lahtine. Üksi on muidugi suht kurb minna. Üldse ei tahaks, aga paraku pole mul just palju sõpru, kes sellisest muusikast ja festivalil hängimisest huvituksid. Millest on muidugi kahju, sest kohati ikka on neid kontserte ja pidusid, kuhu ma ei lähe, sest pole lihtsalt kellegagi minna. Kuid Positivusele ma lähen ja asi vask. Üksi või mitte. Pilet on küll veel ostmata, aga seda jõuab.

Olge siis tublid.

13 juuli 2010

paha raha

Kahtlustan, et raha on tehtud kuumakartvast materjalist. Mida soojemaks ilmad lähevad, seda kiiremini ta peos ja taskutes sulab. Aga suvi on ju ees veel. Positivus festivali pilet on vaja ära osta, aga raha on nii näppude küljes kinni, et venitan vist viimase hetkeni. Aga ära ostma peab, isegi kui raha pärast nutt kurgus, sest Muse ei tule siiakanti (aga põhja-läti on ju meie kant) eriti tihti muusikaarmastajaid rõõmustama. Ei ole viitsinud ka erinevates facebooki või muudes festivali piletiloosides osaleda. Minu viga. Lisaks kriibib hinge ökokuriteo plaan. Nimelt sõidab esialgsete plaanide järgi laupäeval ainult ühe reisijaga (minuga) auto Salacgrīvā suunas. Klassikaline olukord, kus jalga surutakse kordi suurema numbriga ökojalats kui vaja. Aga peale töist nädalavahetust kulub muusikaelamus mulle ära. Ükstapuha, mida Greepeace ütleb.

Täna väisasin üle pika-pika aja poode ja tahtsin kenasid papusid osta, aga ainus paar oli kumbki eri numbrid. Äge. Keegi oli enne mind just ostnud ja vale paarilise kaasa haaranud. Kahju. Ilusad olid. Soodsad ka. Lohutuseks ostsin kõrvalpoest Psychedelic Furs'i samanimelise plaadi. 99 krooni.
Kas te panete tähele, kuidas ma siin nagu skisofreenik käitun. Sissekannet alustan jutuga, et raha napib ja ei raatsi seda kuidagi välja käia. Aga lõpetan jutuga šoppamisest. Tänapäeva inimene.

Aga nüüd lähen saadet vormistama. Külalised hakkavad saabuma.

09 juuli 2010

naera, naera, naerame võidu, kes naerab paremini, läbi tuliste suvede ja talviti aremini

Suvel on kuidagi raske midagi siia kirjutada. Mõtted on mujal ja ainult facebookis viitsid natuke kribada, sest see on lakooniline ja ei nõua viitsimist pikka juttu kribada. Igatahes teen väikese erandi ja panen paar rida siia.

Praegu peaks puhkus olema, aga kuna ma teen ka ühte suvesaadet, siis pean palavate ilmadega tööl käima. Midagi hullu pole, ainult maal tahaks rohkem olla. Igatahes on suvi hooga käima läinud. Esimese suurema üritusena külastasin Schillingut. Minu jaoks oli see esimene kord sellel festivalil olla. Muidu poleks ehk läinudki, aga viimasel hetkel sain teada, et tuttaval on Kilingi-Nõmmes onul ja tädil talu, kus kõiksugu sõbralaadsed öömaja võivad saada. Festival oli tore. Hea õhkkond ja bändid kuulatavad. Tuttavaid jagus ka. Järgmisel aastal kavatsen kindlasti uuesti minna.
Plaanis on veel Positivusel Muse kuulata ja kangesti kisub Plink Plonki poole ka. Kuigi viimase suhtes ei ole veel kindel, sest ei tea, kas öömaja saan kuskilt. Ei viitsi nagu öösel tagasi sõitma hakata, sest mõne õlle tahaks ka nagu libistada. Positivusel sama lugu tegelikult. Üks aasta ööbisin seal autos ja see oli üsna ok. Kui hommikul päike kõrvetama hakkas, siis paninn kliimaseadme sisse ja elu oli lill. Mul on universaalkerega ehk nn pikap auto, siis saab selle tagumisi istmeid alla lastes kenasti magamisasemeks teha. Ainuke probleem on, et üksi on suht igav minna ja praegu pole kedagi silmapiiril ka, kes viitsiks kaasa tulla või kellega koos minna. Pealegi oleks mõnekesi minnes võimalik natsa kütuseraha jagada ja kõik oleks häpid. Aga näis. Küllap aeg annab arutust. Kel huvi ühineda, andke märku: toasiga@yahoo.com või toasiga@gmail.com

Siis üritan maal ema juures digipööret teostada, aga seni pole veel õnnestunud. Ostsin digiboksi, antenni, kaabli, antennivõimenduse ja see kõik on kokku mingi 2000 krooni maksma läinud. Kas ma olen valesti ühendanud, ei oska digiboksi käsitleda või on antenni suund vale. Loodan viimast. Poes ütles ka asjapulk, et see on väga vilets koht, kus on kehv levi. Aga digipööret tahaks. Kurb kui emal televiisor tumm on. Aga küll ma selle pöörde tehtud saan.

Jalgpallist ka. Vastu mu igasuguseid tõekspidamisi, harjumusi ja huvisid olen ma üsna agaralt seekordset jalgpalli MM-i finaalturniiri jälginud. Küllap sellepärast, et suvel pole linnas midagi muud teha ja ma ei viitsiks õhtul kuskil ringi kolistada. Vaikselt kodus vaatan kuidas mehed palli taga ajavad ja elan kaasa. Ja päris põnev on. Kahjuks Saksamaa kaotas Hispaaniale, aga nood mängisid paremini ka. Loodan, et Holland saab tiitli, aga pead ei julge anda. Laupäeval ja pühapäeval siis jalgpallilainel. Põnev.

Selline suvi siis. Suurt turismireisi ette ei võta ja midagi muud erakorralist samuti mitte. Panustan popkultuurile (Schilling, Plink Plonk, Positivus). Ja müttan ema juures maal, sest seal on teha oi kui palju. Ainult nende palavate ilmadega ei jaksa kuigi palju. Ja mis veel on mõnus, esimest korda hakkasin maal ürte kasvatama. Nüüd peaks hakkama juba neid noppima ja maitsemeeli meelitama. Ükskord ma maale kolin.

Olge tublid, ehk kirjutan varsti midagi jälle. Ja kui keegi ei loegi seda blogi, millest pole ka midagi, siis iseendale Muhvi moel kirjutamine pole ka paha.