Ühel hommikul avastasin, et internetti pole. Ilge jama. Tahaks nagu e-kirjasid vaadata, lehti lugeda ja muid virtuaalmaailma asju ajada. Aga ei saa. Jajaa, nüüd arvate, et ma hakkan rääkima internetiseerunud ühiskonna haavatavusest. Et elekter läheb ära, juhe katki, seade rikki ja kogu elu lendab vastu taevast. Ei mõtlegi. Ma tahan teile rääkida tulevikust. Õigemini annan teile vihje, kuidas pensionieas hästi elada. Ärge mõelge, et see aeg on alles väga kaugel. Vale, ta tuleb nagu niuhti kätte.
Ma olen mõnikord lugenud mingite noorte inimeste heietusi oma tulevasest vanaduspõlvest. Et siis ma koon kiiktoolis kamina ees, karjatan lapselapsi ja käin tiigi ääres luiki toitmas. Vale puha. Inimesed, te kobate iseenda loodud silmaklappidega nagu keskööl metsas oma tuleviku suhtes. Selleks, et asju õiges perspektiivis ette kujutada, ei ole isegi erilist innovaatilist mõtlemist vaja. Tegelikkus on nüüd ja praegu meie ümber nagu orja raudne kaelavõru. 30-40 aasta pärast on pensionäride orkut, blogid, chatruumid ja mis veel. Tehnoloogia on kahtlemata kõvasti edasi arenenud, aga mõte jääb samaks. Unustage kiiktool, lauatelefon ja pensionäride kudumisringid - seda ei tule! Tulevik ei ole eilse näoga. Tulevik on, et meie lapsed ja lapselapsed käivad meiega samade bändide kontserditel, vaatavad samu filme ja põrkuvad meiega virtuaalses suhterägastikus. Fakt on, et nooreks olemine pikeneb, keskiga jääb meie elukaares lühikeseks etapiks ning vanaduses olete te nooruses omandatud harjumuste juures kinni, nagu triibud sebra küljes. Juba täna on lääne ühiskonnas väga selgelt välja kujunenud noorte vanainimeste põlvkond. Nende kultuuri-, aga ka muud huvid on samad, mis noortel. Muidugi mitte kõik, aga on selge kui destileeritud vesi, et "mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel - ei ole midagi uut päikese all", ütleb Koguja. Proovige vastu vaielda. Mõni 16-aastane ehk teebki seda, aga mitte enam 25-ne.
Teie tulevik on täna.
Investeerige innovaatilistesse kommunikatsiooniettevõtetesse ja teie pensionipõlv on muretu. Nii rahalises kui emotsionaalsete vajaduste mõttes.
Ja pole vaja söögipulkasid kudumisvarrastena kasutada. Söögiriistadega ei mängita.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar