Ma tahaks siia kangesti ühte asja kirjutada, mida ma väga sooviks teiega jagada. Aga ma ei saa. Need asjad on mu mõtetes ja keerlevad seal nagu linnud. Kuskilt on need linnud tulnud ja keegi on need munad munenud, kus kohast nad koorusid. Ja ma ei saa sellest rääkida, sest esiteks ei ole ma enda jaoks asju selgeks mõelnud ja teiseks tõstaks te hädakisa, et nii ei tohi, nii ei saa, nii ei või jne.
Ma arvasin, et see pole minu puhul võimalik. Täna hakkab aina rohkem selgeks saama, et on ikka küll. Muidugi tekib teil hulk küsimusi, et mida ma sokin siin, aga ärge selle pärast oma pead vaevake, sest ma ei räägi sellest. Las ma lihtsalt kirjutasin selle väikese sissekande ja pealegi, midagi pole veel otsustatud. Kui see juhtub, et need mõtted tegudeks hakkavad saama, küll ma siis isiklikult kellegagi teist räägin. Ja veel kord, ärge oma pead selle jutuga nüüd enam vaevake. See võib olla absoluutselt kõike eksole - töökohavahetus, teisele maale elama minek, soovahetusoperatsioon, mõrvakavatsus, kassinimeseks saamine, enesetapp, islamiusku pöördumine, maale kolimine, kõike. Ma lihtsalt pidin sellest kirjutama. Segaselt, aga pidin. Sest mõtteid ei saa lõpmatuseni vaigistada. Elu lakkamatut loba samuti.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar