12 november 2008

alaline hala

Kurdan natuke oma töist saatust. Asi selles, et lähemal ajal ei ole mul üldse puhkepäevi. Töö sööb kõik ahnelt ära. Sel nädalavahetusel teen kuni neljapäevani põhitööd ja reede ning laupäev rassin kõrvalasja teha. Pühapäeval naasen jälle põhitöö juurde. Kus on õiglus ma küsin?!? Ma olen ennast nagu viimane ori tööle ohverdanud. Ja mida ma vastu saan? Natuke kroone ja kõik. Oleks, et palju, aga ei, näpuotsaga. Ei ole õiglust siin maa peal. Ja kui ongi, siis on ta puhkusel. Eks ma ootan ta ära. Ükski puhkus ei kesta igavesti. Küll ta ükskord mu uksele koputab ja suured hambad irevil tervitab. Nii on. Ajeee.

3 kommentaari:

Erki Tallinnast ütles ...

Kuidas pole õiglust? Kas siis keegi on kunagi suure hulga töö tegemisega palju raha saanud?

KikuRiinu ütles ...

nagu grets mulle ütles kunagi: "tee tööd, näe vaeva, muidu tuleb armastus!"

AMBITIOUS OUTSIDER ütles ...

Kahjuks pean tunnistama, et suure tööga (kuigi nad ise nimetavad seda küll suureks) ei ole tõesti keegi palju raha saanud. Kapitalistid raisk.
Ja armasrusega on tõesti selline lugu, et töö päästab.:)))... kõige hullemast...