21 jaanuar 2008

kurb on mu meel meel meel ja keel

Soome mereuurija Ilppo Vuorinen Turu ülikoolist on jõudnud järeldusele, et kliima soojenemine võib Läänemere räime selle sajandi jooksul väiksemaks närvutada. Ühesõnaga keskmine temperatuur tõuseb Läänemere piirkonnas sel sajandil 3-5 kraadi ning tunduvalt lisandub talvesademeid. See viimane aga muudab Läänemere senisest veelgi magedamaks. Mis omakorda aga mõjustab tursa, räime ja lesta elutingimusi. Kõik meie lemmikkalad ju. Näiteks tursk on Soome lähedalt merest juba kadumas, sest mageda vee valgumine merre on viimasel kümnendil tunduvalt kasvanud. Järgmisena on rasked ajad ees räimel, kes närbub väiksemaks samas tempos, kui väheneb mere soolasisaldus. Kes meist ei mäletaks lapsepõlvest praetud räime hõrku maitset. Kui USA ja Hiina edasi atmosfääri solgivad ja kliimat kütavad, võib meie kunagi nii igapäevane delikatess unustusse vajuda. Vaid Eesti Rahva Muuseumis Tartus on ühe saali nurgas videoinstallatsioon räime praadivast memmest ning sealsamas uhub puhur isuäratavat praekala lõhna meie sõõrmetesse. Palju kurbust ja pisaraid saab siis seal saalis näha veel. Räim on nagu eesti rahvas, kes paratamatult hääbub, kuna suured liiga palju maailmas laiutavad. Muide räim ehk ladina keeli clupea harengus membras kuulutati 22. veebruaril 2007 aastal Eesti rahvuskalaks.



Kuid see pole veel kõik. Kliima soojenemisest tingitud jääkatte kahanemine vähendab jääle lumme poegivate viigerhüljeste järelkasvu. Viigerhüljes oli aga meie lemmikloom aastast 1980, kui Tallinnas toimus Moskva Olümpiamängude purjeregatt. Sellest ajast saadik on ta eestlaste südamesse kasvanud ja nende arvukuse vähenemine suurendab veelgi meie põhjamaist kaamost ja hingenukrust. Kuhu me niimoodi jõuame.



Ja nagu globaalsetest probleemidest vähe oleks, tekkivad ka lokaalsed mured. Kihnu valla vapp muutub mõttetuks.

Kommentaare ei ole: