26 jaanuar 2010

positiivne noodike

Niisiis on käes tänase sissekande aeg. Kuulasin (kuulan) David Bowie't netist ja midagi pole teha, peotuju tuli peale. Selline helge ja raju tunne, et täna peaks justkui midagi huvitavat ning põnevat juhtuma. Midagi sellist, mida ma olen kaua oodanud. Täpselt ei tea, millega tegu, aga see, mis tuleb on lahe ja äge. Ma ei tea, kas teil on selliseid tundeid peas olnud, aga mul küll. Varasemalt muidugi rohkem. Nüüd juba natuke vähem, sest aastad teevad tuimaks ja paljud asjad on justkui ära nähtud ning kogetud. Siiski on mõnus, et mõnikord sellised aistingud uue ja parema (lähi)tuleviku suhtes peale tulevad. Kõik pole kadunud, midagi on elul veel mulle pakkuda. Urrjuhh tunne. Kuigi ma tean, et täna ei juhtu mulle midagi ootamatut. Lähen koju, löön õllel korgi kaha, vaaritan midagi maitsvat ja kogu selle värgi taustaks panen hea muusika käima. Bowie, Morrissey, midagi kindlasti veel. Ja ärge arvake, et ma kuulan ainult eelmisel sajandil tehtud muusikat. No see viimane oli naljaviluks öeldud. Teile ka mõnusat ja helget. Elame veel.