26 mai 2008

sirge pilk

Neli nädalat veel. Kõigest neli nädalat ja siis ta tuleb. Kauaoodatud puhkus ja rahu. See on vist normaalne, et kevadel ja suve hakul puhkuse järele igatsus tekib. Mu tööl pole midagi viga, aga tahaks rihma lõdvemaks lasta ja lihtsalt olla. Ma loodan, et teil on ka puhkuseisu, muidu tundun endale luuseri ja tööpõlgurina. Aga see poleks enam ilus. Ma tahan olla ontlik ja tore kodanik.
Lisaks on tööl vist natuke probleemid. Ilmselt võetakse meid lähiajal ette ning hakatakse hekseldama. Et miks me pole enam nii tublid ning miks "müüginumbrid" langenud on. Osasid põhjuseid ma tean, osasid mitte. Igatahes on jamasid oodata. Kuidas see meie jaoks lõpeb, seda ma ei tea. Kas lastakse mind äkki lahti või piitsutatakse avalikult töökollektiivi ees. Fakt on see, et osade töötulemusi pärssivate põhjustega pole mul asja. Need on lihtsalt minu haarde- ja mõjuulatusest väljas ning ei sõltu minust. Muidugi on jube jama olla, et asjad nii on nagu nad on. Selge on see, et kui kamm turja lüüakse, olen mina esimene ohver. Olen siis süüdi või mitte. Ma ei hala, aga ebaõiglast kohtlemist küll ei tahaks. Aga eks näis. Kui teil aega on ja tahtmist, siis soovige mulle kõike kõige paremat. Ja kui te olete religioossed, siis palvetage. Kesköösel teeristil kolme tilka verd pole vaja anda:))) Aga aitab tööst.

Tundub, et olen peaaegu otsustanud, kellelt uue auto liising võtta. Sõelal on SEB ja Sampo Pank. Hansa intressid on liialt kõrged ning kaskomakse samuti. Nordeas ei hakanud taotlust täitmagi, sest seal mindi liiga isiklikuks. Ma ei pea oma elu panga ees laiali laotama. Niisiis jäid nad teenistusest ilma. Kuigi korterilaenu puhul mõned aastad tagasi olid nad üsnagi abivalmis ning tublid. Peaaegu olekski asjaks läinud, aga Hansapank pakkus natuke soodsamaid tingimusi. Tookord oli muidugi Sampo see, kes täiega luuserdas, tahtes pakkuda peaaegu kolmandiku võrra väiksemat summat, kui vaja oli. Mu kliendihaldur oli puhkusel ja kui ta sealt tagasi tööle tuli, tegi imestunud-ärritunud kõne, et kuhu ma siis laenutaotlusega jäänud olen. Tegin lihtsalt ja lühidalt selgeks, et ärgu tehku nägu, nagu nad jagaksid kingitusi, see on äri, kus mina kulud tasun. Ja seekord mulle ei sobi ning seda mitte minu süül. Aga jah, loodetavasti on nädala lõpuks uus saan käes. Kui pole, ega siis ka midagi hullu pole. Maailm pöörleb ning päike paistab ikka edasi.

Reedel on tööl hooaja lõpupidu ja laupäeval tahaks Helsingisse šoperdama minna. Raske. Ses mõttes, et ei tea, kas tervist jätkub. Uuuh. Ma ütlen, ei taha nii tihedat elu.

Aga teie olge tublid ja tehke endale ning naabrile pai. Isegi kui naaber siil juhtub olema. Ega tema süüdi pole, ta sündis sellisena ja väärib ikkagi sõbralikku suhtumist eksole.

Kommentaare ei ole: