17 september 2007

jooks, jooks, pane pall maha

Kuidas ka ei tahaks, ikka ei lähe nii nagu soovid. Kompromissid, poolikud lahendused, loobumised ja pettumused. Sekka näpuotsaga õnnestumisi. Ehk see ongi elu. Peab ikka ja jälle endale meelde tuletama, et:
Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.
Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse.
Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.
Kui ma vaid seda suudaksin. Inimene on ahne. Inimene on nõrk. Inimene tahab ja tahab ja tahab. Aina rohkem raha, kõrgemat ühiskondlikku positsiooni, ilusamaid asju, toredamaid inimesi, meeldivaid emotsioone, lihtsaid valikuid, maiseid naudinguid, truid sõpru jne jne jne. Esiteks, miski ei ole ju igavene. Kuidas elada nii, et teistele mitte halba teha. Mul on lahendus, aga see nõuab eneseohverdust. Mis omakorda eeldab sisemist tugevust. Olen ma seda? Aus vastus on, et ei ole. Aga ma proovin.
Kuid teile, armsad lugejad, ütlen, et pole vaja muretseda. Väike süütu mõttekäik lihtsalt. Hea tegevus korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalmängu ajal. Eksole.

Kommentaare ei ole: