Kui ma ennast koos teiega eile öösel üle maailma ääre allavett lasksin, tundus see olevat lootusetu. Kõigile. Peale minu. Nimelt jätsin köie külge haagitud konksu maailma ääre taha. Juhuks, kui meelt muudan. Muutsin. Kukkumine on peatatud ja varsti oleme selles hädaorus, mille nimi on maailm, täpsemalt öeldes elu, tagasi. Palju õnne kannatuste jätkumise puhul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar