08 veebruar 2008

nõrkade kiituseks

Jäin mina siis eile haigeks ja täna on olemine nagu vati sees. Pea on paks, luud-liikmed valutavad, silmamunade liigutamisest rääkimata, köha, nohu, palavik. Kõik vanad pahalased üheskoos. Egas midagi, joon liitrite viisi teed ja üritan soojas püsida. Pühapäevaks pean juba terve olema. Kui ei ole, siis on väga halb, sest õige eestlasena on töö ju ülim, mis minu elus olla võib. Künnivao ääres sünnitakse, seal ka surrakse. Ühe käe näpud mulda surutud, teine käsi pigistamas adrakurge ning huuled maakamarat suudlemas. Nagu vanadel skandinaavlastel pidi mõõk surres käes olema, silitab ugrilaste pahkund peopesa siit ilmast lahkudes õlist tööpinki. Vot see on õndsus.
Sööge küüslauku.

Kommentaare ei ole: