30 mai 2008
ülbamine
Te olete kõik jube lahedad tüübid ja targad takkaotsa, aga mina olen ikkagi rohkem. Bööböböböööö.
29 mai 2008
ryan mcginley meistritööd
Ryan McGinley
January 4th – February 10th 2007
Irregular Regulars
Ryan McGinley has been following Morrissey’s tours for the past two years capturing the reclusive singer and his committed fans all over the US, the UK, and in Mexico. Although he has been an intensely devoted fan of the musician for most of his young life, McGinley has gained a distance on his subject through a total immersion. Having photographed quite literally hundreds of shows, McGinley becomes, in a sense, accustomed to the patterns of Morrissey’s performances and can ’’predict’’ the response of fans for whom the singer’s appearances form a major life anchor. McGinley is both immersed in the event (physically and psychologically) and, at the same time, so ’’experienced’’ a viewer that he can comment from outside.
In McGinley’s Morrissey photographs, the lighting and coloration is, in large part, the result of the lighting palette chosen by the singer. Pinks, oranges, lurid blues and bright yellows all bathe the audience members during particular tunes and these colors in turn inspire McGinley to look for specific types of audience members. Not surprisingly, most of subjects who end up in his pictures are both completely enraptured by Morrissey’s antics while possessing an intrinsic beauty that viewers of McGinley’s works will find spellbinding. It is hard to take your eyes off these gorgeous kids who, in turn, are so completely awestruck by their idol.











www.ryanmcginley.com
January 4th – February 10th 2007
Irregular Regulars
Ryan McGinley has been following Morrissey’s tours for the past two years capturing the reclusive singer and his committed fans all over the US, the UK, and in Mexico. Although he has been an intensely devoted fan of the musician for most of his young life, McGinley has gained a distance on his subject through a total immersion. Having photographed quite literally hundreds of shows, McGinley becomes, in a sense, accustomed to the patterns of Morrissey’s performances and can ’’predict’’ the response of fans for whom the singer’s appearances form a major life anchor. McGinley is both immersed in the event (physically and psychologically) and, at the same time, so ’’experienced’’ a viewer that he can comment from outside.
In McGinley’s Morrissey photographs, the lighting and coloration is, in large part, the result of the lighting palette chosen by the singer. Pinks, oranges, lurid blues and bright yellows all bathe the audience members during particular tunes and these colors in turn inspire McGinley to look for specific types of audience members. Not surprisingly, most of subjects who end up in his pictures are both completely enraptured by Morrissey’s antics while possessing an intrinsic beauty that viewers of McGinley’s works will find spellbinding. It is hard to take your eyes off these gorgeous kids who, in turn, are so completely awestruck by their idol.











www.ryanmcginley.com
ninnu likku
Politse pressiteated on alati tänuväärt lugemismaterjal. Nagu päris elu.
28.05.2008 õhtupoolikul tuli Haapsalus Jalaka tänaval korteri ukse taha meesterahvas, kellele korteriperemees ukse avas. Sisenenu ründas 1961. a sündinud korteriperemeest, tekitas talle kehavigastusi ning võttis ära pudeli viina.
28.05.2008 õhtupoolikul tuli Haapsalus Jalaka tänaval korteri ukse taha meesterahvas, kellele korteriperemees ukse avas. Sisenenu ründas 1961. a sündinud korteriperemeest, tekitas talle kehavigastusi ning võttis ära pudeli viina.
26 mai 2008
sirge pilk
Neli nädalat veel. Kõigest neli nädalat ja siis ta tuleb. Kauaoodatud puhkus ja rahu. See on vist normaalne, et kevadel ja suve hakul puhkuse järele igatsus tekib. Mu tööl pole midagi viga, aga tahaks rihma lõdvemaks lasta ja lihtsalt olla. Ma loodan, et teil on ka puhkuseisu, muidu tundun endale luuseri ja tööpõlgurina. Aga see poleks enam ilus. Ma tahan olla ontlik ja tore kodanik.
Lisaks on tööl vist natuke probleemid. Ilmselt võetakse meid lähiajal ette ning hakatakse hekseldama. Et miks me pole enam nii tublid ning miks "müüginumbrid" langenud on. Osasid põhjuseid ma tean, osasid mitte. Igatahes on jamasid oodata. Kuidas see meie jaoks lõpeb, seda ma ei tea. Kas lastakse mind äkki lahti või piitsutatakse avalikult töökollektiivi ees. Fakt on see, et osade töötulemusi pärssivate põhjustega pole mul asja. Need on lihtsalt minu haarde- ja mõjuulatusest väljas ning ei sõltu minust. Muidugi on jube jama olla, et asjad nii on nagu nad on. Selge on see, et kui kamm turja lüüakse, olen mina esimene ohver. Olen siis süüdi või mitte. Ma ei hala, aga ebaõiglast kohtlemist küll ei tahaks. Aga eks näis. Kui teil aega on ja tahtmist, siis soovige mulle kõike kõige paremat. Ja kui te olete religioossed, siis palvetage. Kesköösel teeristil kolme tilka verd pole vaja anda:))) Aga aitab tööst.
Tundub, et olen peaaegu otsustanud, kellelt uue auto liising võtta. Sõelal on SEB ja Sampo Pank. Hansa intressid on liialt kõrged ning kaskomakse samuti. Nordeas ei hakanud taotlust täitmagi, sest seal mindi liiga isiklikuks. Ma ei pea oma elu panga ees laiali laotama. Niisiis jäid nad teenistusest ilma. Kuigi korterilaenu puhul mõned aastad tagasi olid nad üsnagi abivalmis ning tublid. Peaaegu olekski asjaks läinud, aga Hansapank pakkus natuke soodsamaid tingimusi. Tookord oli muidugi Sampo see, kes täiega luuserdas, tahtes pakkuda peaaegu kolmandiku võrra väiksemat summat, kui vaja oli. Mu kliendihaldur oli puhkusel ja kui ta sealt tagasi tööle tuli, tegi imestunud-ärritunud kõne, et kuhu ma siis laenutaotlusega jäänud olen. Tegin lihtsalt ja lühidalt selgeks, et ärgu tehku nägu, nagu nad jagaksid kingitusi, see on äri, kus mina kulud tasun. Ja seekord mulle ei sobi ning seda mitte minu süül. Aga jah, loodetavasti on nädala lõpuks uus saan käes. Kui pole, ega siis ka midagi hullu pole. Maailm pöörleb ning päike paistab ikka edasi.
Reedel on tööl hooaja lõpupidu ja laupäeval tahaks Helsingisse šoperdama minna. Raske. Ses mõttes, et ei tea, kas tervist jätkub. Uuuh. Ma ütlen, ei taha nii tihedat elu.
Aga teie olge tublid ja tehke endale ning naabrile pai. Isegi kui naaber siil juhtub olema. Ega tema süüdi pole, ta sündis sellisena ja väärib ikkagi sõbralikku suhtumist eksole.
Lisaks on tööl vist natuke probleemid. Ilmselt võetakse meid lähiajal ette ning hakatakse hekseldama. Et miks me pole enam nii tublid ning miks "müüginumbrid" langenud on. Osasid põhjuseid ma tean, osasid mitte. Igatahes on jamasid oodata. Kuidas see meie jaoks lõpeb, seda ma ei tea. Kas lastakse mind äkki lahti või piitsutatakse avalikult töökollektiivi ees. Fakt on see, et osade töötulemusi pärssivate põhjustega pole mul asja. Need on lihtsalt minu haarde- ja mõjuulatusest väljas ning ei sõltu minust. Muidugi on jube jama olla, et asjad nii on nagu nad on. Selge on see, et kui kamm turja lüüakse, olen mina esimene ohver. Olen siis süüdi või mitte. Ma ei hala, aga ebaõiglast kohtlemist küll ei tahaks. Aga eks näis. Kui teil aega on ja tahtmist, siis soovige mulle kõike kõige paremat. Ja kui te olete religioossed, siis palvetage. Kesköösel teeristil kolme tilka verd pole vaja anda:))) Aga aitab tööst.
Tundub, et olen peaaegu otsustanud, kellelt uue auto liising võtta. Sõelal on SEB ja Sampo Pank. Hansa intressid on liialt kõrged ning kaskomakse samuti. Nordeas ei hakanud taotlust täitmagi, sest seal mindi liiga isiklikuks. Ma ei pea oma elu panga ees laiali laotama. Niisiis jäid nad teenistusest ilma. Kuigi korterilaenu puhul mõned aastad tagasi olid nad üsnagi abivalmis ning tublid. Peaaegu olekski asjaks läinud, aga Hansapank pakkus natuke soodsamaid tingimusi. Tookord oli muidugi Sampo see, kes täiega luuserdas, tahtes pakkuda peaaegu kolmandiku võrra väiksemat summat, kui vaja oli. Mu kliendihaldur oli puhkusel ja kui ta sealt tagasi tööle tuli, tegi imestunud-ärritunud kõne, et kuhu ma siis laenutaotlusega jäänud olen. Tegin lihtsalt ja lühidalt selgeks, et ärgu tehku nägu, nagu nad jagaksid kingitusi, see on äri, kus mina kulud tasun. Ja seekord mulle ei sobi ning seda mitte minu süül. Aga jah, loodetavasti on nädala lõpuks uus saan käes. Kui pole, ega siis ka midagi hullu pole. Maailm pöörleb ning päike paistab ikka edasi.
Reedel on tööl hooaja lõpupidu ja laupäeval tahaks Helsingisse šoperdama minna. Raske. Ses mõttes, et ei tea, kas tervist jätkub. Uuuh. Ma ütlen, ei taha nii tihedat elu.
Aga teie olge tublid ja tehke endale ning naabrile pai. Isegi kui naaber siil juhtub olema. Ega tema süüdi pole, ta sündis sellisena ja väärib ikkagi sõbralikku suhtumist eksole.
farmi gabriel on elav legend
Vot see on kõva! Oi pekki ma ei suuda, see on tase. Lugege ja te ei kahetse. Kuu nali on kindlustatud.
foto: elu24
foto: elu24
25 mai 2008
tsirkus lahkus, klounid jäid
Venelased said siis oma tahtmise. Eurovisioon Moskvas, tsirkus 100%. Rändtsirkuse poolt maha unustatud klounid jõuavad lõpuks koju tagasi. Vene tuttavad ütlesid mõni nädal tagasi, kui põgusalt Eurovisioonist juttu tuli, et "Sel aastal esindab meid see kloun Bilan...". Võtab päris täpselt kokku selliste artistide olemuse. Produtsentide poolt viimase mutrini timmitud toode. Just nimelt toode, mitte muusika või looming.
Pean ütlema küll, et ise ma võistlust ei vaadanud, ainult hääletamist ja sedagi mitte täielikult.
Aga nüüd tõmbame sellele teemale joone alla. Muidugi, kui ei ole erilist põhjust just uuesti kirjutada. Näiteks otsustab Eesti järgmisel aastal asjast kõrvale jääda või otsustab seda mõni teine riik jne.
Pean ütlema küll, et ise ma võistlust ei vaadanud, ainult hääletamist ja sedagi mitte täielikult.
Aga nüüd tõmbame sellele teemale joone alla. Muidugi, kui ei ole erilist põhjust just uuesti kirjutada. Näiteks otsustab Eesti järgmisel aastal asjast kõrvale jääda või otsustab seda mõni teine riik jne.
Tellimine:
Postitused (Atom)
