mu nina on krimpsus, andestage palun

Ma peaksin oma reisipäeviku tagantjärele ära täitma, aga ei viitsi. Tuju on vilets ja deprekas teeb liiga. Ei viitsi suhelda ega olla. Küll see üle läheb ja ma oma urust lõpuks ikka vargsi välja ronin. Ma ei tea, kas selles kõiges on süüdi vihm, reisijärgne stress, mõned halvad uudised või hoopis midagi muud, kuid fakt on, et isegi ülalpool olevad seitsmepenikoormasaapad ei suuda mu näole naeratust tekitada. Oleme, elame, näeme ja saame üle.

Lëtzebuerg: saabumine

Kuna ma olen väga kehv asjadepakkija, siis sain ma reisivarustuse kokku alles kella 2-ks öösel. Kell 6 läks aga buss Riiga. Ärkamine aga kl 4. Magama ma aga korralikult ei jäänudki ja nii pooleks tunniks läksid silmad kinni. Riia bussis ei maganud silmatäitki. Ei saanud. Und ka nagu polnud. Riia bussijaamast otse lennujaama (Lidosta). Check in käis kähku ja kõik muu ka. Riia lennujaamas on nüüd Ryanair`i terminal eraldatud teiste lendude terminalist. On selline väiksem ja ahtamate võimalustega. Sellest pole midagi. Võtsin poest paar kohalikku õlut ja lasin hea maitsta. Lennukis oli mu kõrval mingi saksa tattnokk, kes kõva häälega oma mp3´est tulevaid laule kaasa ümises ja niisama juhmi teismelise näoga ringi vahtis. Õnneks jäin suht ruttu magama. Ärkasin selle peale, kui lennuk metsikult rappus. Kuna stjuardessid suht rahulikult vahekäigus ringi tuiasid, rahunesin esialgu maha. Kuna aga rappumine jätkus ja piloodid mingeid segaseid saksakeelseid repliike kõlaritesse paiskasid, tuli kananahk ihule. Ühesõnaga kartsin, eksole. Õnneks oli maandumine suht normaalne. Lennujaamas sai piirikontrollist ja tollist tüsistuseta läbi ja sõber oli ka kenasti vastas. Kimasime Luksemburgi. Pambud maha ja siis läksime toidupoodi. Kohalikku supermarketisse. Seal on niigi selline valik, et ajab silmi pööritama, aga kuna mul oli kõht väga tühi, tahtsid meeled vägisi kontrolli alt väljuda. Mereandide leti juures käisid silmamunad ringi 400 km/h. Midagi muud erilist sel päeval ei toimunudki. Tegime väikese õhtuse jalutuskäigu linna peal ja kobisime magama. Rohkem ei jõudnud, sest väsimus oli meeletu. Prantsuskeelne ümbrus muidugi mõjub selliselt, et tahaks kangesti keeleõpiku kätte võtta. Küllap ma võtan ka. No nii ma vähemalt praegu jälle mõtlen. Õnneks mõnikord saavad mõtted teoks.
Järgmisest päevast kirjutan millalgi, kas täna või homme hommikul. A bientot!

moën

Kolmapäeval jõudsin peale lõunat Groussherzogtum Lëtzebuerg`i. Neljapäeval sai linnaga taastutvutud ja täna käisin Luksemburgi Kaasaegse Kunsti Muuseumis ja veel linna ilusaid kohti vaatamas. Kuna õhtul olen enamasti läbi nagu läti raha, siis pole jõudnud blogisse reisipäevikut pidama hakata. Et mälu ei tuhmuks, peaksin seda ligemal ajal siiski tegema. Endal ka pärast hea lugedes meenutada. Seniks au revoir või siis a bientot!

klorofüll

Vaatan rohelisi lehti akna taga ja ei mingeid tundeid. Üks ähmane ainult. Selline kuklasolev värhatus, et see kõik on nii ajutine. Süüvides tuleb meelde, et kõike seda olen ma ju nende Eestimaa sompus ja külmade ilmadega soovinud. Suve. T-särgi ilma, rohelisi lopsakaid lehti, sooja vihma, valgust valgust valgust. Seda ma ju olen igatsenud. Sellest unistanud. Siis kui teed mööda käies on jalge all jää- või lumekiht. Mõelnud asfalti-kruusa talla alla. Puid vaadates lootnud, et roheluse tõttu metsa ei näe selle taga. Hüüdnud selle kõige järele. Hinges, Nüüd on see käes. Ja nagu ikka, mis käes, see enam ei loe. Lähen ja närin neid rohelisi lopsakaid lehti, et ei unustaks, et ei harjuks, et oskaks nautida. SUVI!

savisaar sa igavene jõmmuke

"Kui eesmärk on selge ja selge on siht
siis tee on täis päikese valgust."

Kas teate, mis laul algab selliste sõnadega. Õige! Keskerakonna hümn. Kui varem pidasin ma seda lihtsalt halvasti kirjutatud maitsetuks juraks, siis nüüd on see laul omandanud minu jaoks suisa prohvetlikud mõõtmed.
Edgar Savisaar kihutas. 30 km/h alas 81 km/h. Kommentaare ja selgitusi ei tule, sest muidugi on savipäts ise ja ka ta juhtmed puhkusel. Loogiline. Tüüpiline. Huvitav, miks Keskerakonna puhul mind ükski sigadus enam ei üllata. Mis see kiiruse ületamine nii väga ikka on, eksole. Juhtub. Probleem selles, et suvisel hapukurgihooajal on liiklusrikkumiste ohjeldamise teema tõusnud vähemalt TOP 5 hulka. Ja nüüd "Suur Juht" ise osutub liikluspõmmpeaks. Nalja nabani. Prillidega onu pole nende pikkade aastate jooksul, mil ta Eesti poliitikas vett on soganud, õppinud ära ühte suhtekorralduslikku põhinippi. Ole aus. Kahetse. Ja tee seda kohe. Siis hakkab rahval sust kahju. Sest kes meist patuta on. Aga prill ei õpi. Nii vanalt inimene enam ei muutu. Mitte et vanuse tõttu poleks võimeline, aga mõned ei suuda enam. Eriti need, kelle elatud aastad annavad neile pseudoarusaama oma eksimatusest. Jõudu Edgar. Ma tean, et sa loodad unustusele. Võibolla on sul isegi õigus, sest juulis inimesed ju puhkavad. Omaenese kahjurõõmus ma siiski loodan, et seda ei juhtu.

peerumõõdik igasse kodusse!

Eesti poliitmaastik on anomaalne. See, et populist Savisaar nii palju hääli saab, pole üllatus. Küll aga see, et paremliberaalne Reformierakond sellist populaarsust naudib. Muidugi on nad osavalt konkurentide trikid selgeks õppinud ja tsirkus on alati rahvamasse lummanud. Leib samuti. Seda meil praegu jagub. Küllaga. Kuid nüüd asja juurde. See, et Eesti majandus varsti kõhugaasid välja laseb, pole mingi üllatus. Vaidlusmoment on ainult selles, kas see toimub häälekalt ja kui tugev on sellest vallanduv lehk. Paraku eelistavad valitsuspoliitikud veeretada juttu tabletikestest, mis kõhuõõnde koguneva gaasi vastu abiks olevat. Jah, Savisaar ei ole see mees, kes paremliberaalse maailmavaate vastu suud võiks pruukida. Jutt õige, aga pime pimedat ei juhata. Vana tõde, eks. Eesti on vajunud populistlikku poliitsohu ja kinni tuleb see meil, kodanikel, maksta. Ei mingeid illusioone. Eitamise ajastu on alanud ja kõik osapooled, poliitikutest, ärimeestest, heast elus ärahellitatud silmaklappidega kodanikeni välja on osalised. Mentaliteet, uppuja aitamine on uppuja enda asi, ruulib. Pikka aega ja siiani. Paraku on selle evijate hulgas uppujaid endid vähe. Võiks isegi öelda, et neid seal polegi. Aga tuleb. Ma ütlen, et tuleb ja mitte vähe. Ainult et siis on juba hilja. Rege rauta suvel... .

mis ühist on Morrisseyl ja Robert Smith-il

Õige vastus on, liha. The Cure's Robert Smith has been quoted as saying, "If Morrissey says don't eat meat, then I'll eat meat, because I hate Morrissey". Ma olen kaks korda elus ostnud McDonaldsist mänguasja pärast lasteeine. Esimene kord ühe hai pärast ja nädal tagasi sookolli pärast. Olen süüdi ja see pilt kohe kuidagi ei harmoneeru. Kuid omaenese haige fantaasia vastu ei saa.