21 mai 2007

paljas piiluja

Lugejate tungival soovis ajan siis oma tüüpilised intelligentsi põhjakihi hellitatud valged näpukesed harali ja kriban värske sissekande.

Kevad toob kaasa korvamatu kaotuse mu uudishimu maailma. Käesoleva aastaaja vältimatu kaasnähe on lehteminevad puud. Kohe jõudsalt lähevad. Rõõm muidugi, aga nad varjavad mu vaate ära. Mul on vannitoas aknake, kus kohast ma inimesi passin. Näen bussipeatust ja seal on alati inimesi. Inimesed on aga teatavasti suurim vaatamisväärsus. See on alati vahva tunne, seal inimesi luurata. Nad ei aimagi, et üks paljas mees neid uudistab. Aken on mitte väga suur, et kui oleks vaja põgeneda, siis mahub läbi küll. Külmkappi kaasa ei tiri, aga ise poed nagu lupsti läbi. Seega piilumiseks enam kui paras. Nüüd tõmbavad lopsakad lehed mu piilumängudele kriipsu peale. See tõestab vägagi ilmekalt, et igal medalil on kaks poolt. Hea ei pruugi alati hea olla ja vastupidi.

Teine osa sissekandest läheb brändipedede kapsaaeda. Praegu just läks mööda noormees, kellel olid Armani teksased jalas. Inimesed, ärge arvake, et kui teil on elukallis bränd seljas, et te kuidagi šefimad välja näete. Kui ikka riideese maitsetu on, siis ei tee bränd seda kuidagi kenamaks. Tobe on vaadata Kadaka turu lõikega Armani, Hugo Bossi või maieiteamisiganesveel kuluvaid kellegi jalas. Või tobedat kassikullast DG rihmapannalt tšiki solaariumikõrbend kõhul. Ei ole ilus, ei ole. Kui ikka maitset pole antud, siis pole. Enamusel ei ole. Olen huvi pärast käinud nendes nn brändipoodides. Valik on masendav, hinnad on masendavad, teenindajad oksendamaajavalt ülbed. Öelge mulle kulla inimesed, miks ma peaksin maksma 300-1000% juurdehindlust brändi eest. Inimesed, kutsuge mõistus koju! Kui muidugi on keda kutsuda. Vist mitte. Kümme punkti annan hoopis sellele kutile, kelle seljas Kopenhaagenis T-särki nägin, millel oli tekst "Who The Fuck Is Prada?"
Ja ega ma veel ei lõpeta. Naised, need pikad geel- või kangasküüned on saast. Te näete nendega välja nagu odavad Ida-Euroopa naised, kes te vist tegelikult oletegi.
Kunstkõrbend ihu, tule taevas appi!!!
20 cm kõrgused kontsad iga kell, iga ilmaga ja igas olukorras. Ehh, naljakamat vaatepilti annab otsida. Tsõrk ujehal, klounõ ostalis!
Bon Bon, Bonnie & Clyde, Hollywood, Panoraam ja teised sarnased kohad. Klubiomanikud, te olete nagu ühe vitsaga löödud. Sellise raagus ja kuivanuga.
Eesti raadiojaamad. Uhh, milline intellektuaalne "kõrgpilotaaž".
Eesti bändid. Enamus neist. Palju õnne musikaalse kõhulahtisuse puhul.
Pekske mind kui tahate, aga siinse elanikkonna tegelik olemus manifesteerub uhkelt halva maitse, enesekesksuse, minaminamina, alaväärsuskomplekse lipukirja saatel. Pange edasi. Pange sajaga.
Sain ära öelda. Kohe kergemaks läks.

Kommentaare ei ole: